Kakskümmend kaheksa talve on õitsenud,
Seisan unistuste äärel,
Kus püüdlused laotuvad kui hommikune udu
Ja karjääritee hakkab särama.

Olen lihtsuse otsija,
Otsin hingesugulast,
Naist, kes tantsib kerguse rütmis,
Kus naer voolab vabalt nagu jõgi,
Ja seltskond on õrn kui tuuleiil.

Rändan ambitsioonide koridorides,
Kuid mu süda igatseb vaikseid jagatud hetki.
Sest ma olen hing, kes leiab rõõmu vaikuses,
Naeratuse soojuses, lihtsa hoolivuse armus.

Selles avanevate tulevikute peatükis
Kirjutagem koos jagatud lugude värsse,
Kus iga rida räägib harmooniast,
Ja koos loome kerguse sümfoonia.

Liitu minuga, kallis, selles teekonnas,
Kirjutame oma loo tähtede all,
Kaks südant tuksumas vaikselt koos,
Maailmas, kus lihtsus tervendab ja taastab.