Kui Will Rockwellilt, 24. aastaselt seksitööstuses töötavatele inimestele suunatud ajakirja "$pread" toimetajalt küsiti, et kas ta on ennast tundnud ärakasutatult, vastas mees, et on seda tundnud meedia poolt, kirjutab Titania Kumeh internetiportaalis MotherJones.com

Kõik intervjuud on kallutatud eesmärgist teha sensatsioonilist propagandat, vahet pole kas lugu avaldatakse konservatiivses New York Post'is või skandaalses Ms.Magazine'is. Põhiteemaks on ikka ja alati naiste ärakasutamine üldplaanis, ilma inimesi tegelikult ärakuulamata ja reaalset abi pakkumata. Enamasti on tegemist sensatsiooni otsivate ja tihti väga stereotüüpsete lähenemistega seksitööstuses ametis olevatele inimestele- prostituutidele, eksootilistele tantsijatele, seksitelefonide töötajatele jne.

Ajakiri, mille tiraaz on hetkel 3000 eksemplari (kusjuures lugejate seas läbiviidud uuringu järgi käib üks koopia keskmiselt läbi 4 kuni 5 inimese käest), hõlmab endas tootetutvustusi, alates kunstripsmetest kuni anaallibestiteni ja töötajate juttudeni imelikest klientidest. Samuti saab sealt infot seadustest, sündmustest ja uudistest, mis antud valdkonda puudutavad, üle terve maailma.

Rockwell, kes on oma elu jooksul teenindanud mehi üle kümne aasta, on olnud ajakirja juures ametis üle aasta. Vabatahtlikuna tegutses ta ajakirja heaks juba rohkem kui kolm aastat. Alustas ta siis kui juhtus lugema artiklit prostituudist, kes tappis enesekaitseks kliendi. Enne seda kui naine noa haaras, oli mees teda juba pussitada jõudnud, politsei saabudes arreteeriti ta abielus ning sõjaväes töötava ohvitseri mõrva eest. Rockwelli imponeeris ajakirja viis seda lugu kajastada, see oli neutraalne ja näitas, et viga polnud ametis, vaid seda ümbritsevas maailmas.

MotherJones esitas "$pread"i kohta ka erinevaid küsimusi. Toome nendest välja valiku.

MJ: Millised on enimlevinud väärarusaamad seksitööstuses töötavate inimeste kohta?

WR: Et me kõik oleme räpased lõbutüdrukud. Et me kõik oleme narkarid. Tegelikult oleme me kõik, mida suudate ette kujutada- tütred, abikaasad, sõbrad, naabrid, narkarid, advokaadid, maksumaksjad ja eelkõige inimesed. Arvatakse, et see ongi ainuke töö, mis me teeme- paljud teevad seda tööd vaid korra kuus, et maksta renti või erakorraliste kulutuste kompenseerimiseks. Inimeste arvates jäävad antud eriala töötajad eluks ajaks tänavale või kuhugi pornofilmide stuudiosse- tegelikult on tegemist väga liikuva elukutsega ja paljud vahetavad oma karjääri kiiresti.

MJ: Kuidas $pread võitleb nende müütide vastu?

WR: $pread avaldab laia kogemuste ringi seksitööstuses. Mõnede jaoks on see unistuste amet, teiste jaoks parim võimalus olemasolevate seas, kolmandad on kogenud vägivalda politsei poolt või hukkamõistu kultuuri tasandil. Ajakiri pakub foorumit seksitööstuses olevatele inimestele enda eest rääkimiseks.

MJ: Miks on oluline, et selle ala inimestel on oma meediaväljaanne?

WR: Meist räägitakse kõikjal, ajalehtede surmakuulutustes ja kohtuistungitel, kuid meid ei kuulata kusagil.

MJ: Kas $pread on tundnud vastasseisu ka konservatiivsete või religioossete organisatsioonide poolt?

WR: Alati, aga enamasti üllatuslikult just feministlike poolt. Ilmselt on raske uskuda, et naine on suuteline endale sellise ameti valima paljude teiste olemasolevate seast. Seda hoolimata faktist, et seksitööstus on ainuke tööstusharu kus naised on kõrgemini tasustatud kui mehed. Ja nad tahavad seda neilt ära võtta!

MJ: Kuidas vastaksid feministide küsimusele, et nad ei kujuta ette inimest, kes oleks vabatahtlikult nõus oma keha müüma?

WR: "See ei ole keha müümine, pigem sissepääsu rentimine"

MJ: Kas sinu enda kogemus kinnitab või lükkab ümber seksitööstust ümbritsevad müüdid?

WR: Olen ammu lõpetanud üritamise tegelikuga vastavusse viia erinevaid asju, mida inimesed mõtlevad, kui tegemist on seksitöötajatega. Ohver, hoor, misiganes, kõik sõltub asjaoludest. Enne kui sa ei suuda pakkuda alternatiivi sellele elule ja taskukohast eluaset, ära isegi proovi öelda, mis on meile kasulik.
MJ: Kuidas $pread i töötajad vastavad süüdistustele, et ajakiri julgustab noori ühinema seksitööstusega?

WR: Me vastame lihtsalt, et meie ei mõtle välja fakti, et seksitööstus eksisteerib, tagame hoopis koha kus seksitöötajate hääl on kuuldav. Meie artiklid on kirjutatud seksitöötajate poolt, kes vabatahtlikult jagavad oma kogemusi kogukonnaga nii USA-s kui ka Taiwanis, Indias, Lõuna-Aafrikas, Mehhikos, Austraalias ja mujal.

MJ: Millised olid takistused teie teel enne kui ajakirja esimene number ilmus?

WR: Paljud eeldatavalt professionaalsed teenused nagu pangandus ja postindus on vaenulikud täiskasvanute tööstusele, hoolimata faktist, et me ei avalda oma lehekülgedel paljaid fotosid ega müü ka seksi.

MJ: Ma olen lugenud, et $pread toimib põhinedes täielikult vabatahtlike tööl? Kuidas leiate oma meeskonna ja mida peab sinna sisenemiseks tegema?

WR: Vabatahtlikud kirjutavad meile ja me võtame nad enda hulka- kui nad on New York is alustavad nad vaikselt, aidates näiteks ajakirju pakkida, või kaasame nad kui keegi teine on lahkunud reklaami või jaotusosakonnast. Kui tegemist on inimestega väljastpoolt New York i, siis nad saavad olla kasulikud meile ja edendada tellimist läbi artiklite kirjutamise.

MJ: Kas $pread il on ka konkurente?

WR: Me oleme ainuke ajakiri USA-s, mis on tehtud seksitööstuses olevate inimeste poolt ja nende jaoks kuigi Danzine [1995-2005] oli esimene. Neli aastat on toiminud ka meedia vorm "Bad Date Lists", mis on mõeldud andmaks infot vägivaldsetest klientidest ja politseinikest. "Bound, Not Gagged"on online blogimiskeskkond ja "Red Light District Chicago" toodab videosid. Mujal maailmas paiknevatest on prantsuskeelne "Stella" Montrealis, "Flower" Bekingis ja "Red Light Despatch" Indias.

MJ: Kuidas näeb välja tavaline tööprotsess ajakirjas?

WR: Pikk ja vaevaline protsess.

MJ: Olen vist ka kuulnud, et $pread töötab täielikult annetuste põhiselt. Kas oli raske leida sponsoreid?

WR: Me teenime põhiliselt ajakirja tellimustelt, annetustelt, reklaamilt ja müügilt. Meie annetajad on enamasti seksitöötajad nagu me ise, annetades 10-20 dollarit lisaks nende igaastasele ajakirjatellimusele, et saaksime pidada oma võitlust.

MJ: Millised oleksid kõige olulisemad teemad, mida näed ajakirja käsitlemas tulevikus?

WR: Craigslisti kirjad, mis väidavad, et lehekülg loobus prostitutsiooni pealt teenimisest. Tegelikult saavutati kõrgete tasude, telefoni ja krediitkaartil põhineva jälgimissüsteemi loomise abil see, et lõhuti üks ajaloo kõige tasakaalustavam jõud seksitööstuses.

MJ: Kas sa selgitaksid seda miks sinu arvates oli Craigslist "üks ajaloo kõige tasakaalustavam jõud seksitööstuses"

WR: Craigslist oli kõige tasakaalustavam jõud seksitööstuses ajaloo vältel sellepärast, et see lubas kõigil reklaamida oma teenuseid tasuta ja turvaliselt. Vahelülid jäid reklaamikanalist välja. Muutes erootiliste teenuste seksiooni täiskasvanute teenusteks ning hakates seal liitumisel küsima autoriseerimist kas läbi telefoni või krediitkaarti, muutus see kuulutajatele väga ebamugavaks. Seda nii üüratu andmebaasi tõttu, mis on kättesaadav politseile kui ka majanduslikus mõttes. Just enne muudatust teatas Craigslist oma blogis, et telefoni teel autentimine vähendas 80% reklaame. The Polaris Project hindas, et Craigslistis on 3,65 miljonit täiskasvanutele suunatud reklaami aastas, mis tähendab omakorda seda, et 14,6 miljonit postitajat sunniti leida alternatiivne reklaamikanal. Võite lugeda ka Melissa Gira Grant i artiklit "The Craigslist Sex Panic: How shutting down its "erotic services" section hurts prostitutes and cops", ajakirjas "Slate". Melissa on samuti $pread'i kaastöötaja.

MJ: Rääkides Craigslistist, lehekülg tõstis täiskasvanute teenuste postitustasu tagasi 2008 aasta tasemele kui lasteprostitutsiooni ennetava käiguna. See ei tundu loogiline. Kas nende arust inimesed kes müüvad lapsi on pankrotis ja ei maksa? Kas sa räägiksid natuke kuidas prostitutsiooni legaliseerimine aitaks vähendada laste prostitutsiooni- väide mida ma olen kuulnud paljudelt sekstöötajatelt?

WR: Minu arust oli Craigslisti sekkumine põhjustatud soovist saada rohkem informatsiooni, mida jagada õiguskaitseorganitele käsu peale või vabatahtlikult (krediitkaarti numbrid salvestatakse). Ma ei ole kindel mida sa mõtled lasteprostitutsiooni all, aga esimene kaitseliin intiimkaubitsejate vastu on see, et seksitöötajad kes töötavad samades kohtades, aga mitte alludes samale kontrollile nagu kliendid, kes räägivad politseiga. Ainult riikides kus prostitutsioon on keelustatud on seksitöötajad ja kliendid pigem ohuks kui ressursiks võitluses intiimkaubitsejatega.

MJ: Oled sa kunagi töötades sattunud hirmutavasse või ohtlikku olukorda , mida sinu arvates oleks saanud ennetada või ära hoida juhul kui prostitutsioon oleks legaalne?

WR: Ükskord ma jäin ilma on terve öö palgast kui klient ähvardas turvamehe kutsuda juhul kui ma ei lahku. Ma otsustasin politseisse mitte helistada, sest iga juhtum millest ma olen kuulnud on lõppenud seksitöötaja vahistamisega. Selle asemel pidin ma jätma vägistamise karistamata.

MJ: Millised on veel olnud õiguslikud väljakutsed millega sa oma töös seksiäris oled kokku puutunud?

WR: Samal ajal kui meessoost seksitöötajaid ei kohelda samal "ründa ja päästa" meetodil kui mittetransvestiitidest naisi, välja arvatud juhul kui neid ei loeta alaealisteks, kasutab politsei erinevaid süüdistusi nagu "kõlvatu käitumine","uimastite omamine" või lihtsat mingi süüdistus mis on sobiv kinnipanemiseks, et saavutada sama effekti prostitutsiooni süüdistusega. Erinevates linnades üle riigi tegeleb politsei, tuues ettekäändeks tervishoiu eeskirjade rikkumist ja muud, kohtade sulgemisega kus meessoost seksitöötajad oma tööd teevad, sundides meid lahkuma paigast kus on ohutu töötada sisetingimustes ja saada ligipääsu HIV ennetusteenustele.

MJ: Milline võiks olla kasu lisaks paljuvajatud õiguskaitsevahenditele, et esitada süüdistus ahistamise eest tööpostil, sinule juhul kui prositusioon legaliseeritaks?

WR: Ma võiksin lõpetada üle oma õla tagasivaatamise ja topeltelu valenimede ja paljastamishirmuga.

MJ: $pread reklaamib ennast kui seksitöötajate poolt tehtud häälekandja seksitöötajatele. Kas ajakiri on muretsenud ka väärarusaamade ja arvamuse pärast mis mitteseksitöötajatel võivad olla seksitöötajate suhtes?

WR: Meie jaoks on see selgitustöö teisejärguline. Meie ülesanne on seksitöötajate jaoks olemas olla, muu pole oluline.

MJ: Miks sinu arvates ei ole prostitutsioon USA-s dekriminaliseeritud?

WR: Põhjus miks seda ei ole veel tehtud on see, et inimesed kardavad kõige enam seda mis on neile kõige lähemal. Nad teavad oma isade ja abikaasade tegevusest seksitöötajate klientidena ja nende õed, sugulased ja sõbrad on leidnud viisi maksta renti kui kaks või kolm töökohta pole piisavad.

MJ: Sa väidad, et ükski USA seadusandja pole kunagi ajakirjaga ühendust võtnud, et arutada seksitöötajatega seotud avalikku poliitikat. Aga kuidas sa vastaksid neile kes seda teeksid?

WR: Hästi, kas nad oleksid meie kliendid? Meil on väga palju võimupositsioonil kliente selles küsimuses, aga väga vähe neid, kes oleksid nõus avalikult oma positsiooni välja ütlema.

Allikas:MotherJones.com