Kasutatud aluspesu (rinnhoidjad, sukad, sukahoidjad ja isegi tampoonid???) fetish on muutunud seksimaailmas populaarseks. Aga kui populaarseks? Vastust üritas leida alternet.org.

Kümneminutiline otsing internetiavarustes tõi välja hulga lehekülgi, millel tegeleti kasutatud suspede vahetamise ja kauplemisega. Antud valdkonnas on olemas spetsiaalsed portaalid kasutajakontode, profiilipiltide, foorumite ja kõige muuga. Osad on universaalsed ja osad kitsendatud teatud spetsiifilisele valdkonnale.

Püksinuusutamine erineb inimeste lõikes, aga üldjuhul hõlmab isikule seksuaalset rahulolu pakkuvat tegevust milleks võib siis olla teatud vedelike, näiteks vaginaasled vedelikud, kusi, veri jms. nuusutamine. Nuusutajate jaoks aitavad esemetest tõusavad lõhnad muuta seksuaalsed fantaasiad realistlikumaks. Näiteks ühe püksikusõltlasest ostja sõnul on tal eriline side müüjaga, kes kannab spetsiaalselt tema jaoks teatud esemeid, masturbeerib nendega, et ostja saaks kogeda tema intiimset lähedust.

Ühe teise portaali kasutaja, müügiga tegeleva naise sõnul sai antud valdkonnas tegutsemine alguse ühest kutist, kellega ta kunagi oli sellises kummalises vahelduvas suhtes. Ühel heal päeval oli kutt küsinud, et kas ta saaks naise katkised võrksukad endale, mida ta just oli hakanud ära viskama. Naljaga pooleks oli ta vastanud, et loomulikult, 20 dollari eest. Kutt oli sellepeale rahakoti välja võtnud.

Maa, mis tõi meieni "kombitsaporno" ja Hello Kitty, on samuti süüdi läänemaailmale kasutatud trussiku äri tutvustamises. Burusera poed, mis on Jaapanis siiani populaarsed, müüvad Katoliku kooli tüdrukute aluspesu (tihti ka kandja fotoga, mis tõestab autentsust). Mõned aastad tagasi oli sarnast kraami võimalik osta isegi automaatidest. Võimud on üritanud seda äri viimasel ajal keelata, keelustades peale 2004 aastat alla 18 aastaste tüdrukute alsupesu müügi, aga reaalsuses see keeld pole nii hästi toiminud kui loodeti. Burusera poed läksid põranda alla ja hinnad viiekordistusid.

Läänemaailmas on antud äri õnneks siiski täiskasvanud naiste pärusmaa. Asjasse pühendamata isikule tundub äri kummaline, ehk isegi liiga hea, et olla tõsi. Keegi ostab suure raha eest ära sinu vana pesu?? Miks pole siis meie seas nö trussikumiljonäre kui see nii hea bisnjeks on? Põhjus peitub ilmselt selles, et müüjate-ostjate vahel on "side" ja ostetakse ikkagi inimese pesu, kellega on suheldud ja ei taheta nö. tundmatut kraami.

Mida arvad sina, kallis lugeja, sellest kummalisest ärist? Postita oma arvamus kommentaariumisse.