Toome teieni iha.ee foorumis kasutaja "sexturist" poolt mõned aastad tagasi kirja pandud lood seksist ja juhtumistest Taimaal. Palju seal toimunut kirjasõnas vürtsitatud on, jäägu juba lugejate otsustada.

... Mulle tuli ühel õhtupoolikul pähe mõte, et võiksin siin vahelduseks aeg-ajalt, kui aega leian, pajatada oma seiklustest Taimaal. Seksiturismi pealinn olevat Tais ja mina olen oma lühikesest elust sellel maal veetnud ligi poolteist aastat. On tehtud, on nähtud. Võin jagada aadresse, vihjeid, telefoninumbreidki. Ülevaated hindadest ja kohtadestki olemas.

Ma olen praegu ka Tais. Hetkel rendin tuba 8500 bahti eest kuus ja see sisaldab konditsioneeri, telekat, külmkappi ja vetsu sooja dushiga. Elektripliidi ostsin kah 800 eest. Tuli kange koduse praekartuli isu... Eelmine tuba oli mul 8000 bahti kuus ja see oli oli 3 minutit rannast. Aga kolisin nats eemale, et veits rahu saada. Nüüd pean randa tervelt 10 minutit kõndima. Söök on siin ka hea ja odav. Sõltub muidugi midagi tahad. Pizzad on eesti hinnaga või nats odavamad, ca 5 eur. Aga kohalik toit on väga odav. Mul läheb kohalikus restos tavaliselt 100 ringis. Saaks ka kallimalt muidugi.

Noh ja euri kurss on praegu 40 bahti. seega saab 500 euriga terve kuu süüa ja tuba rentida aga midagi muud selle eest ei saa. Naisi iga päev tahad siis peab vähemalt üks tonn veel olema. ja saab ka kallimalt, ja jah.

Oma esimese loo kirjutan oma kõige esimesest tai girlist. Lihtsalt austusest tema vastu ja ajaloolise tõe huvides. Ehkki selles kohtumises just midagi erilist ei ole, panen ma selle ikkagi kirja sest ega mu eesmärk ei olegi muu, kui lihtsalt näidata tai värve nende kõigis toonides.

Niisiis, mu esimene tai reis. Maandusin Bangkokis varahommikul kell 6. Lennujaamas hea jahe, väljas +22. Ja see on talv! Ma olin saanud nõu, et tuleb sõita Khao San roadile sest sealt saab mõistliku, kuid odava hinnaga, toa. Nii ka tegin. Infost sain teada, et sinna sõidab lennujaama otsebuss ja see maksis midagi üle 100 bahti. 150 võib-olla. Buss oli praktiliselt tühi, sõitsime mööda taeva tõstetud kiirteed, mis võimaldas ümbruskonnast hea pildi saada. Sõit oli üsna pikk, võib-olla isegi tund. Kui bussist maha sain, olid taksomehed kohe ümber, kes agaralt oma teenust pakkusid. Ma leidsin hoopis netipunkti ja teatasin lähedastele, et olen õnnelikult kohal. Aga seiklused alles algasid. Ei mina saanud aru kus see Khao San road on. Tänavasilte polnud. Keerutasin tükk aega edasi tagasi aga ei midagi. Tegin juba sisuliselt ümber kavrtali ringigi kuid ikka targemaks ei saanud. Liiga varajane hommik vist. Ja Päike lõõskas. Raskeks läks. Märkasin tänavabaaris kohalikke äralörtsitud naisi. Pilt oli üsna jube. Kas tõesti need ongi need paljukiidetud tai naised, mõtlesin ma omaette...

Nii jõudsin ma lõpuks taksomeeste juurde tagasi ja langesin seekord meeleheitest ka nendega vestlusesse. Keegi tegi ettepaneku sõidutada mind mingisse Thailand Tourism Authoritisse, sealt pidi kõike saama. Mõeldud, tehtud. Viidigi kohale. Küsisisn sealt odavat hotelli aga see mida pakuti oli 800 bahti. Mulle oli sõber rääkinud kahesajast. Nii et ei saanud ma abi sealtki aga see eest tuli mu pähe geniaalne idee – võtta takso ja lasta ennast Khao San roadile viia. Taksojuht ju ometi teab kus see on. No ja viidigi mind samale tänavale tagasi. Teise otsa ainult. Nüüd oli juba rahvas väljas ja saginat palju. Imelik, et ma mõni tund varem ei osanud sealt hotelle leida aga nüüd sai see kerge vaevaga tehtud. Kahesajased toad olid kõik täis, võtsin neljasajase. Ja ära sa ütle – soe vesi kõik sees ja ventilaator laes. Konditsioneer oli vist ka.

Magasin kenasti välja ja tutvusin seejärel toidukohtadega. Midagi pole öelda – toidud head ja hinnad ka. Õhtul loomulikult ei tulnud uni sest ajavahe on viis tundi. Nii ma sis läksingi kell kaks öösel välja sest eesti aja järgi oli see alles kell üheksa õhtul. Vaatepilt oli jube. Päevasest turistitänavast oli saanud ilge labrakapaik. Tänav oli tühje pudeleid täis ja kõikjalt ründnasid mind koledad naised ja ka meesnaised – ladyboyd nagu neid siin nimetatakse. See oli ikka korralik pettumus. Astusin ka mõnda baari ja diskosaali sisse aga mitte kuskil ei olnud näha neid paljukiidetud ilusaid tai tüdrukuid. Ka baaris hõõrus ligi mingi kole mees naiseriietes. Olin üsna meeleheitel. Õues siiski nägin mingit lääne nohikut, kes kena tüdrukuga kuhugi sammus. Otsustasin neile järgi kõndida. Vaatepilt oli humoorikas. Kuti pintsaku seljalt kumas läbi, et ta oli oma rahakoti paelaga selja peale riputanud. Leidlik mees. No aga igatahes leidlikum kui mina sest mina polnud veel kena naist leidnud. Järgnesin neile kuni hotellini. Kui nad olid sisenenud, läksin uurisin kah fuajeest hindu. Kallivõitu oli aga vähemalt oli selge, et sinna tohtis koos kohaliku naisega siseneda. Minu hotellis oli küll karm kiri seinal, et mitte mingil juhul ei lubata kohalikke sisse ja seda mitte ühelgi põhjusel. Samas, hotellituppa tagasi jõudes selgus, et kõrvaltoa kutt oli küll tai iludusega koos saabunud. Kepihääli kostis veel kaua.

Anyway. Nii palju sissejuhatuseks. See on lihtsalt veider, kui erinev oli mu esimene päev kõigist ülejäänutest.
Järgmisel päeval veetsin mitu head tundi internetis ja tegin omale asjad selgeks. Sain aru, et üks kõvem lõbutänav pidi olema Soi Cowboy ja sealt edasi mööda Sukhumviti uulitsat jalutades pidavat teeservad lausa naistega ääristatud olevat. Võtsingi siis takso ja palusin, et juht mind Soi Cowboysse sõidutaks. Mees puhkes naerma. Aga kohale viis. Ju see oli liiga varajane kellaaeg selle jaoks. Aga nüüd ma olin vähemalt kohal õigel tänaval ja show võis alata. Pimeduse saabudes läks elu käima tõesti. Baare on sel tänaval hea mitukümmend. Midagi muud seal ei olegi. Astusin ka ühte sisse ja olin sunnitud kohe ühe kalli õlle välja lunastama. Aga see eest tantsisid laual paljad tüdrukud! Ma olin täitsa kohmetu kohe. Vaatasin natuke ja luristasin Heinekeni. Tegin pastaka salakaameraga videot ka. Hiljem sain teada, et vahelejäämise korral karistataks päris kõvasti. Aga mina ei jäänud vahele. Kauaks ma sinna passima ei jäänud. Astusin välja ja olin lummatud kenade naiste hordidest, kes iga baari ees kliente sisse meelitasid. Midagi sellist polnud ma kunagi näinud. Aga et mu rahad olid piiratud, siis oli mu soov jõuda kuhugi freelancerite juurde, mitte maksta baarigirlile 1000-1500 bahti ja siis veel baarile ka 600-700. Nagu netis õpetati, tuli kauboi tänavalt Sukhumviti keerata ja siis hakata keskuse poole kõndima. Seda ka tegin. Jalutuskäik oli tüütu sest kõnnitee oli muudetud turuks. Liikuda saab vaid väga aeglaselt. Igal pool müüakse viagrat ja aseaineid ja kõikvõimalikku muud nänni. Ma teadsin, et pean jõudma viienda põiktänavani, Sukhumvit Soi 5 ja siis peale seda minema üle tee, Soi 4 peale, kus on Nana hotell. Seal ees pidi palju freelancereid olema. Kuid tegelikult piisas juba viienda tänavani jõudmisest. Kohe selle nurgal seisis telefoniputka juures kena naeratav noor tüdruk, kelle kavatsustes polnud mingit kahtlust. Tema ümber oli veel teisigi aga just tema oli minu maitse. Ta oli lihtne, meikimata, lühikeste pükstega. Sellised mulle meeldivad. Ja ta naeratus oli lihtsalt lummav. Noogutasin talle kuid kõndisin edasi. Läksin üle tee nagu juhendatud ja jõudsingi Nana hotelli ette parkla juurde. No seal oli girle muidugi terve kari. Kuid et mu lühikeste pükstega girl oli ikka kõigist parem, naasesin üle tee tema juurde. Ta märkas mind jälle ja hüüdis: „Where you go? Wanna go with you!“. No selge, nii see siis käibki siin, muigasin mina. Ma küsisin mis ta nimi on ja mul oli raskusi selle mõistmisega. Mu esialgne versioon oli, et see on Nimcha. Siis küsisin, et palju ta tahab. Ta küsis 1000. Ma ütlesin et mu hotell on Kha San roadil kuid tema teatas, et see on liiga kaugel ja ütles, et lähme siiasamasse kõrvale. Seal saab toa tunniks 300 eest. See oli halb uudis, mu rahakotti arvestades, kuid mis mul üle jäi. Tegemist oli mu unistuste girliga ja eks kogenematu kulutab esimese reisi ajal ikka rohkem kui tarvis. Edaspidi olen ikka palju ökonoomsemalt hakkama saanud aga sellest juba järgmistes kirjades. Girl suutis muidugi üllatada kui ma kauplemise mõttes virilat nägu tegin. Ütles, et OK, 700 for me ja 300 hotellile.

Kõndisimegi siis Star hotelli, mis asus vist Soi 9 peal. Girl kõndis ees ja juhatas mind läbi tagahoovide, mis oli üsna hirmuäratav esimese hooga. Siiski läks kõik hästi. Ei viinud ta mind kuhugi mõrtsukate kätte ehkki see oleks lihtne olnud
.
Astusime hotelli, maksin letis ära, kondoom anti ka kaasa ja sisenesimegi lifti. Sõitsime mõne korruse kõrgemale ja olimegi lõpuks toas. Mina, oma esimese tai girliga täiesti omaette pisikeses hotellitoas! Toal polnud viga – peeglid laes ja puha. Girl kooris ennast kohe paljaks ja oma kurvastuseks nägin ma, et ta rinnad on sellised nagu sünnitanud naisel ikka kipuvad olema aga see-eest oli kõik muu ok. Ta vedas mind dushi alla ja pesi mind korralikult puhtaks. Igalt poolt. Rõõmustas veel kui ma oskasin intuitiivselt tema taikeelsete korralduste peale ümber keerata.

Ja siis võis lõbu alata. Girl viskas ennast voodisse ja mina kobisin talle järgi. Mul vedas, et mu esimene tai girl oli väga hea igas mõttes. Ta oli aktiivne ja asjalik ja oskustega. Lisaks sellele ka sõbralik ja igas mõttes meeldiv. Mitte kuidagi ei paindu keel teda prostituudiks nimetama. Ega tais ongi nii et saad mida tahad. Naisi on igas kategoorias. Tahad prostituuti siis saad prostituudi, tahad looma, saad looma. Tahad girlfriendi, siis saad girlfriendi ja kui tahad naist siis naise. No ja saab ka mehi ja kui soovid siis ka neid vahepealseid, kellel on nii türa kui rinnad.

Aga Jah oli hea. Sest just nii ta nimi tegelikult oli. Ta püüdis mulle meeleheitlikult seletada „name Jah, name Jah“ Aga mina sain aru, et ta on Nimcha. Aga oli lihtsalt Jah. See oli tal isegi ülale tätoveeritud. Nagu hiljem mõistsin, on kõigil siin hüüdnimed. Pärisnimesid kasutatakse ainult ametlikes asjaajamistes. Taid on väga ebausklikud ja on veendunud, et kui keegi teab su päris nime, siis saab ta sulle sellega halba teha. Mingi voodoo või nii. Aga ta pärisnimi oli Suparinee. Nägin seda ta ID kaardilt, sest hotellides seda nõutakse. Alles siis kui koos kliendiga alla tagasi tullakse ja kliendil pretensioone ei ole, antakse girlile ta ID kaart tagasi. Mõistik ju.

Jah asus kohe suhu võtma ja ta tegi seda hästi. Ta on kuum ja kirglik tüdruk ja oskab oma asja. Et naudingut pikendada ja mitte liiga kiirelt pursata, mõistsin ma, et tuleb vahet pidada ja pakkusin talle keelekat. Vastus oli lakooniline: „up to you“! Ma siis tegingi. Lakkusin ta väikest vitukest nii seest kui väljast. Vituke oli just nimelt väike ja armas. Ja enamusel on siin karvad maha aetud, nii ka temal. Taid lihtsalt leiavad, et ahvid on karvased ja inimesed ei ole. Siin on praktiliselt võimatu leida habeme või vuntsidega kohalikku meest. Ja tore on. Nii mõjuski ta palju plikalikumana, mis mulle meeldib. Kuigi ega ta vana ei olnud. 25 ainult.

Siis ronis ta mulle peale ja asus ratsutama. Nii oskuslikku ratsutamist ei ole ma enne ega pärast teda kohanud. Ja mul on ta kontakt alles. Ta on väga nõtke ja paindlik girl. See mismoodi ta keha liigub, on lihtsalt liiga erutav. Ja selle juurde veel need lumivalged hambad ja kaunis naeratus. Kuigi ta on vaesest perest ja kõige vaesemast maakonnast. Nahk on paraku paljude putukahammustuste tõttu veits rikutud aga mis teha. Kõike korraga vist ei saa. Maatüdrukutega nii on. Hiljem olen leidnud ka täiusliku nahaga tüdrukuid aga keegi ei kepi nii hästi ja suhu võtmises on ta ka üks parimaid. Igatahes oli meil tore. Ma viisin ta keelega orgasmini ja see talle sobis. Veel aastaid hiljemgi on ta öelnud, et sinuga saan ma alati rahulduse kätte. No mulle lihtsalt jubedalt meeldib keelekat teha. Pole siis ime.

Tegin keppimise ajal laepeeglist mõne foto, mida ma seniajani naudin ja pärast sain tast ka mõne portree. Lõpetuseks küsisin tal telefoni numbrit ka aga ta telefon oli vist ära varastatud kui ma õigesti aru sain. Aga lahenduseks oli tema õe May number. Ja ta lubas, et näen teda ikka sealsamas Soi 5 nurgal õhtuti kuue paiku. Ja nii me lahku läksimegi. Olin armunud.

järgneb...