Minu arvates ei pöörata kirja kirjutades ja ära saates tähelepanu paljudele detailidele, mis tegelikult lõppkokkuvõttes määravad ära selle, kas vastust võiks oodata või pigem mitte. Mõned mõtted...
1. Jäetakse ankeet läbi lugemata ja kirjutatakse nö valele inimesele. Näiteks, olen märkinud oma ankeedis, et mul puudub huvi grupiseksi ja paaridega kohtumise suunal, aga ikkagi saadetakse sellesisulise ettepanekuga kiri. Mis siis teha? Pean võtma aja ja selgitama uuesti midagi, mis on juba ankeedis kirjas? Ei soovi seda teha.
2. Kirjas puudub sisu. "Tere" saatmine ei ole kiri, see on tervitus ja sellele ei oska ma muud moodi reageerida, kui "Tere" vastu öelda ja sinna see "kirjavahetus" jääbki. Kirjaks ei saa nimetada ka emotikoni saatmist või küsimust "Mis teed?", "Tutvume", "Seksime" jne. Et kas tõesti hakkan kirjeldama, mida ma teen? Täiesti võõrale inimesele? Ei soovi seda teha.
Ma arvan, et kõik inimesed saadavad oma elu jooksul kirju/päringuid erinavatesse asutustesse. Kas saadate ainult "tere" ja jääte siis lootusrikkalt ootele, et teine pool haarab initsiatiivi ja hakkab saatma täpsustavaid küsimusi? Või siiski koostate sisuka kirja, milles on ära toodud, kes te olete, miks kirjutate ja mida soovite saada/pakkuda?
3. Kirjavead ja segaselt sõnastatud mõtted. Nii pidevad hooletusvead kui ka olukord, kus on ilmne, et puudub arusaam elementaarsest õigekirjast. Kui kirja kirjutades on nii kiire, et ei saa pilku peale visata, et võimalikud vead parandada, siis ei ole väga ka lootust, et inimene suhtlemisel pühendunud on. Kirjavigadest kubisev kiri, kus pea ükski lause ei ole veatu, ei kutsu vastama. Mõnikord jääb segaseks ka mõte, mida kirja on üritatud panna - sõnade lõpud on puudu, laused poolikud.
4. Tühi ankeet. Kirjutamise soov tekib, kui ankeedis on lugeda midagi, mis pakub huvi ja annab mingisugusegi ülevaate kasutajanime taga peituvast persoonist. Inimene peaks ennast ju tundma...teadma, kes ta on ja mida soovib. Kui ankeet on säästurežiimil koostatud, juskui oleks sõnadest kahju, siis valget seina vaadates ei teki mingeid mõtteid.
5. Korduv kirjutamine, vaatamata sellele, et olen juba vastanud, et ei soovi tutvuda. Nädal tagasi juba saatsid kirja ja ma vastasin, et aitäh märkamast ja kirjutamast, aga ei näe huvisid, mis meil kattuksid. Ja saadad mulle uuesti täpselt copy-paste sama kirja. Ja järgmine nädal jälle. Ma ei vasta enam, blokeerin, sest see on tüütu.
Ma ei ütle, et peaks kirjutama tohutu eepose, aga kuna siin on esmaseks meediumiks eelkõige kiri, siis võiks võtta selle aja ja veidi pühenduda. Esmane mulje, ka kirja teel, on oluline. Esmamulje jätmise eest oleme 100% ise vastutavad.
Öiste tervitustega,
Transfeer