Pole midagi uut siin ilmapeal.
Olukorra, kus keegi pole endaga rahul ja üritab saada kellekski teiseks, võttis vanameister Krõlov juba kaks sajandit tagasi ilusasti kokku.
Konn nägi härga aasa peal
ja mõtles kadeduses seal:
"Kas mina vist ei saa
niisama suureks ka
kui Härg!"
Ta kohe silmad punni a'as,
end puhus täis ja pungitas,
et pea märg!
Siis teise konnaga ta hakkab rääkima:
"Noh, kallis Krooksuja,
kui kaugel on mu järg,
kas olen suur kui Härg?"
"Veel kaugel, ähkija!" -
Konn jälle puhuma:
"Noh nüüd? Noh, kuidas on?"
"Mis ikka - Konn mis Konn!"
Ei siiski jäta jonni ta,
vaid hakkab veelgi ähkima.
Ta kõigest hingest püüab
ja hüüab:
"No nüüd, no vaata ometi,
kas paisusin ma pisutki!"
"Ei mitte sugu."
"Kas pole lugu!"
Et konnal oli kade meel,
siis ähkis, puhkis kaua veel,
ning viimaks suure valu sees
läks lõhki, kärvas kange mees.