Käega lüüa ja minema jalutada on alati kõige kergem tee. Minu jaoks teeb inimest palju ahvatlevamaks just see soov asja koos korda teha ja lahendus leida. Konstruktiivne dialoog ja kompromissid peaks olema iga suhte alustaladeks.
Ning need naised, kes end ise sinnamaale suutnud lasta, et teevadki kõiki kodutöid ja mees ei tee midagi, peaks ikka algul endasse vaatama , kust selline mudel tulnud on, et mehel lasti nii mugavaks minna.
Näiteks kui ma kodus ütlen naisele, et "Ma hakkan nüüd koristama", siis mind pekstakse kohe diivanile, pannakse mulle arvuti ette ja tuuakse isegi kokteil näppu, et ma jumala eest seda tegevust käsile ei võtaks
Ta lihtsalt teab, et kui mina koristama hakkan, siis ma teen puhta lehe ja viskan 70% asjadest lihtsalt minema, mida tema ehk enda jaoks tähtsaks või vajalikuks peab (kuigi need asjad on aastaid kusagil lihtsalt vedelenud ja neid pole keegi isegi mitte puutunud)... koguja nagu ta mul on.
Samas nõustun, et päris paljud naised vajavadki rohkem seksi, kui mees. Kuid ma olen täheldanud, et seda seksi tahetakse ikka meestelt, kes Mehe nime väärilised on (olgu siis voodis, suhtlemises, olemuses või välimuses).
Seega mina ikkagi jään oma arvamuse juurde - algul peaks ikka oma kallimaga ausalt rääkima, mis on juhtunud, et voodielu nii karile jooksnud on. Kas on probleem seksis endas või milleski muus, see selgub juba jutustades. Ilma dialoogita inimeste vahelistele probleemidele lahendust ei leia.