ere,
Kas Te ei arva, selle asemel, et rääkida lastele juba varases lapsepõlves seksi mehaanilisusest ja mõttetusest, oleks ehk parem avaldada neile üksikasjad väga erutaval ja ootamatul moel, kui nad on saanud neljakümneseks. Te jalutaksite tänaval sõbraga, kes on just saanud nelikümneaastaseks ja poetaksite mõne sõna emakate ja tolmukate teemal ja kui olete rääkinud talle mis kuhu käib, ootaksite ära, kuni ta esmasest sokist toibub ja seejärel selgitaksite kannatlikult kõike ülejäänut. Nii saaks elu neljakümneselt uu tähenduse?
P.S. Sisuliselt kuulub see A. Warholile..
