mulle meeldib üks seksi kohta loetud mõte tantrismist, kus öeldakse nii (tsiteerin vabas vormis), et tegelik seks nõuab kogu enda olemuse terviklikku osalemist.
ehk - kui tahta kogeda sügavat ja rahuldust pakkuvat seksi, siis peab kogu olemusega tervenisti selle sisse minema. siis ja alles sellises seisundis (seksis) ollakse terviklikud ja need, kes tõeliselt ollakse.
teine leitud mõte seksi kohta oli selline, et seks ei ole teadvuslik tegu.
seks sisaldab endas palju teadvusevälist tegevust, seda harjutamata ja reegliteta osa elust. mõtlemisel ei ole seksis kohta. mõeldes ei seksita tõeliselt - selline arvamus on kohe olemas ja selle kohta on ka selgitus, miks - sest siis me pole tervikuna kohal.
nii et seks on midagi enamat, kui sellest mõtlemine. see on meditatiivne akt, terviku loomine, kontrolli loovutamine, oma olemuses uuesti loomaks saamine.
sellepärast ka leitakse seksi olevat selle põhjuseks, miks seda kardetakse.
minu enda teoreetilised seisukohad seksist varieeruvad vastavalt teemale, aga kui võtta endale ette see kõige robustsem ja algelisem, samas ka kõige mõeldavam ja loomutervem variant; kui eemaldada seksist mõeldes kõik algselt selle juurde mitte kuulunud osad, siis
mulle selline lähenemine meeldib.
teistsugused arvamused seksist ei trügi eriti mulle mõttessegi.
ma ei oska seksi endast lahutada, nii nagu ma ei oska ka inimesest lahutada maha tema seksuaalsust.
kas seda alati lõbu pärast teha tahaks? ma arvan, et mina mitte. ma otsiks sealt seda kõiksust siis. selles peaks olema kõike - nii lõbu kui ka tõsisust.