Räägi mulle mis asi see on?
Käin sulle välja väite. Rutiin on mõtlemises ja rahas kinni. Kui on raha on mõte, kui on mõte on tegutsemine, kui on tegutsemine puudub rutiin.
Loomulikult räägime me voodi ja suhete rutiinist. Miks seda nii meeletult kardetakse ja ei osata vältida???

Rutiin on see,kui valitakse käänulise ja aukliku külavahetee asemel sirge ja sile kiirtee.

Ehee kõik teed sõidetakse kiirteeks kuid miks?? Muidugi on lõuna-eesti teed huvitavamad kui tukkuda tallinn tartu teel. Igavusest võib ära surra.

mis on rutiin?
see on mingite tegevuste või olekute kogum, mida teatud aja tagant ikka korratakse (harjumusest nt) või mis ise ennast korduvad.
rutiini saab otseselt seostada mugavusega ja teisalt turvalisuse tekkimisega või selle vajamisega. seega teatud osas on selle olemasolu vajalik - nt selleks, et ennast suhtes paremini ja turvalisemalt tunda ning tuttavad tegevused ja olukorrad pakuvad seda.
see on meie enda tekitatud paratamatus.

kas selle ees peaks hirmu tundma? ei pea.
miks siis tuntakse? enamasti vist arvatakse, et siis muututakse teisele igavaks? et huvi muutub, tuleb tüdimus teisest, enam ei taheta, minnakse minema .. sinna, kus on huvitavam jne. see on nagu iga teinegi suhtega seotud hirm. samas on vahelduse otsimine ja tahe muuta enda olukorda normaalne. see on vajadus. kuidas kellelegi.

kui on olemas taoline hirm, siis tahetakse selle tekkimisest hoiduda mis tahes moel.
selle olemasollu suhtutakse minu arvates natuke hüsteeriliselt ja see on tingitud sellest, et seda teadvustatake endale peamiselt kui kellegi viga, mida tuleb parandada. otsitakse süüdlasi jne. tegelikult ju välditakse vältimatut. see on elu normaalne osa.

mis puutub rahasse, siis on hea, kui see on olemas – sellega saab omale vajalikke muutusi „osta“ ja teha seda, milleks iganes tahtmine tuleb, aga samas hirm rutiini tekkimise ees on ikkagi.

Patim näide rutiinist on peale autost väljumist, lülitan sisse signalisatsiooni. Ma ei tee seda teadlikult vaid automaatselt. Hiljem kui küsida, et kas signa panin peale, ma ei oska öelda, sest ma ei mäleta tegevust ennast.
Rutiin tekib siis, kui enam ei teadvusta oma tegevusi.

Minu arvates on rutiin tegevus, kus kõik pisiasjad, tegevus ja detailid on täpselt teada ja kõik toimub alati sarnaselt. Tegevuse kulg ning resultaat on etteaimatavad.

Jääb ju võimalus luua selline suhe, mille puhul juba ette on rutiini tekkimine välistatud ... eriskummaline, tavatu. Või siis ise pidevalt areneda ja muutuda, sellisel juhul jällegi ... ei jää sul isegi aega mõelda, et mis see siis nüüd oli, rutiinne tegevus või mitte.

Pidev muutumine muutub rutiiniks!

Jah, Parma ... ka see oht on olemas; muutub rutiiniks, et ei tea kunagi mida oodata.

Rutiin on see kui ilma ihata peab tegema

ma arvan, et pika aja peale sigineb rutiin igasse suhtesse. see on kohanemine teatud olukordade ja isikutega, oskus nendega sobituda ja viia ennast nendega vastavusse. tegelemine millegi harjumuslikuga. see on siis, kui hakatakse ennast teisega koos olles mugavalt tundma, aga teisalt tahetakse, et see poleks liiga mugav ja liiga harjutatud - seda tajutakse halvana. arvatakse, et siis kaob keskendumine ja huvi asja vastu.
see on ka väljakujunenud, korratav käitumiste ahel, aga kokku on see siiski kohanemine ja see on inimese jaoks vajalik. me ainult tajume seda erinevalt ja seostame kord millegi meeldiva, kord ebameeldivaga.

kui ise pidevalt nt parnereid vahetada või lasta olemasolevatel suhtel ainult teatud tasemeni areneda ehk hoida need pinnapealsetena, siis võib ka ise teadlikult luua endale illusiooni, et rutiini pole ja iga tegevus on uus, huvitav jne, sest see ongi ju nii. mittekunagi ei keskenduta pikemalt. iga asjaga tegeletakse ainult nii palju ja nii kaua, et ei tekiks rutiinitunnet. siis liigutakse edasi

Ma arvan kui aga hakata rutiini muutma tekibki vastumeelsus.

Müürsepp kukub kas esimesel või peale viieteistkümnendat tööaastat tellingutelt alla.
Rutiini hakatakse muutma, kui see on muutunud vastumeelseks. Põhjuseks on tavaliselt, et rutiin teeb hooletuks.