k2tuuu20, jah on tõesti selliseid variante, et siis leevendada kaotusvalu aga et ise end sisse smugeldada teise pähe.
jfjm,
on selliseid seiku olnud tõesti! Ka minul. Ühel kohtingul selgus et neiu otsib oma endise kallima *koopiat*, kes tal kunagi oli aga kadus kas lihtsalt seetõttu et oli õnnetus või teine tüdines vms. . Ning sel juhul oli mul küsimus et milleks, kui ta tahab näha minus kedagist teist, ning võimalik et hiljem viimast lihvi tehes ka pookida uusi omadusi külge, aga võtta ära teised omadused?
Ma olen aga juhtunud olukordadesse et kus naine ise on valinud oma isa, või kadunud vanaisa järgi oma meest. Selgus et tegemist tema kadunukesega, kes teda väga hoidis. Pealtnäha normaalne evolutsiooniline omadus, aga -- kuid jälle tahetakse miskit narruseni kloonimist teha. Välimus ei pruugigi sama olla, küll aga just mentaliteedi ja temperamendi järgi teisel käib klõks selle peale, ning hakatakse seda rollirüüd mulle selga sikutama --- "sa just nagu minu isa, ainult et xxxyyzzz erinevus", kuni lausa teise riidekapi sorteerimiseni ja oma kadunukese riiete ülesotsimiseni, mida selga toppida mulle.
Keeldusin. "Mis tähendab ei??!", "Mis tähendab et ei taha?" on kohe teisel küsimus keeldumise peale .
oli päris naljakas. Arvasin et ta peaks piisavalt vana olema et nukkudega mängimine on ühel pool, aga ennäe, hilisemas eas kordub see omadus naistel.
