Arutaks ja ehk ootaks selgitusi, millisel määral ja kuidas mõjutab käitumist või loobumist uuest suhtest ja suhetes üldse minevik. Kaks eraldi mõjutust, mis mulle huvi pakuvad, oleksid minevikusuhted ja lapsepõlve mõju. Kas nurjunud suhted võivad takistuseks osutude tulevikus lähedaste suhete loomisel?

Sõltub ju isiksuse psühhikast.
Küllalt on ju näiteid filofoobia tekkimisest.

Mis asi on filofoobia?

Hirm armuda.

Tean seda tunnet ja olen seda omal nahal tunda saanud. Mingil hetkel see vaibub individuaalse aja jooksil, mõnel mitte iial.

Tarts- sa ei vastanud,mis on filofoobia ja mis on psühhika, on see Tartu murrak peale suhu votmist?😁

Täiesti loogiline ju - lapsepõlve peremudelid ja vanemate suhted avaldavad mõju edasistele suhetele ja nendes põrumine avaldab mõju igale järgmisele suhtele. Kui inimene hakkab vaatama oma käitumismustreid, siis saab ta oluliselt selgemaks, mida ja kuidas ta õigesti/valesti teeb.

Palju aitab see kui suhte alguses mured ära räägid, kas partner seda mõistab või mitte sellest oleneb hilisem suhtlus kui seda veel on

Need lapsepõlve mõjud võivad risti vastupidi mõjuda. Naisepeksja pojast võib kasvada samasugune naisepeksja või igasuguse vägivalla vihkaja.

lapsepölv pigem ikka iga inimene on oma õnne sepp..ei saa kõike lapsepõlve kaela veeretada. Vaeva peab ka nägema vahel.