Olen jfjm -ga samal arvamusel. Lisaks küll siia juurde oma tunded.
Kui naine vaatab mulle kelmikalt otsa, et tunnen, et olen kaasatud, või meeletus mõnus, kuid nautides veidi häbiga, et tunnen seda nautides, et ta kogeb meeletut mõnu, kuid samas häbeneb, et kellegi teisega, siis kokkuvõttes tunnen ennast kaasatuna ja , et mu naine armastab mind. Saan suure, nauditava rahuldustunde osaliseks, kui mu kaaslasel on hea, isegi kui ta mind petab. See on minu jaoks lihtsalt väga erutav, kui naisel on hea. Kui sellele lisaks ta veel mind oma mõnulemisse kaasab, andes mulle signaale, kui hea tal on, on see kirsiks tordil. Kepiksin teda hiljem kindlasti paljudel kordadel sellele mõeldes.
Kui aga naine käitub mind tõrjuvalt, vahetab vandeseltslaslikult oma uue kaaslasega pilke ja häbeneb mind või teeb mind muul moel maha, siis saan aru, et meie suhe on minu märkamata maha käinud ja hakkab lõppema. See iseenesest teeb kurvaks. Läheksin otsemaid naisi lantima, et lõppenud suhte leinamise haavu parandada ja tunda ennast tahetuna.