Haha, täna tegin midagi eriti jaburat.
Sattusin täna vanalinna koolikaaslastega kohtuma, kuid pärast seda mõtlesin, et uurin, mis seal X-Clubis toimub. Kuna laulda meeldib ja stripiklubi + karaoke tundub huvitav kombinatsioon, olin nõus pika maa karkudega kõndima, et vaatama minna. Väike füüsiline trenn, pole paha.
Sisenemine maksab üldjuhul 20 eurot, kuid kuna tahtsin nimelt minna karaoke saali, siis 10 eurot. Kohale jõudes pettusin, et seal ei ole kedagi. Vaid üks naistöötaja, kes tahtis kiirelt veepudeli eest 10 eurot küsida ja ühe laulu eest 3 eurot. Ja korraks ka üks teine naine, kes lahkus, kui ma loobusin 50 eurosest võimalusest, et ta istub ja laulab minuga koos.
Naersin endamisi, et on ikka jabur olukord. Mis ma ikka laulan, kui kuulajaid pole. Aga kuna leti taha jäi üks naistöötaja, siis talle ma ühe loo laulsin. Kui juba nii pika maa kõndisin, siis ühe loo võib ikka laulda. Tundus, et talle meeldis. Aastatepikkune järjepidev hääletreening ja avalik esinemine on kasuks tulnud.
Pärast seda mõtlesin, et ok, nüüd lähen küll koju ära, ma seda raha siin küll rohkem ei raatsi raisata. Prioriteet oli siiski tulla laulma või inimestega suhelda, aga kumbagi ei saanud teha. Jah, ma tean, et need olid rumalad ootused, aga elus esimest korda stripiklubis, anname andeks
Aga siis mõtlesin, et ma ikkagi nii kaugele tulnud... tõenäosus väike, et stripikluppi rohkem satun, kuna pole lihtsalt seda sorti inimene. Nii et proovime selle privaatse tantsu ka siis ära. Tavaliselt maksab see 10-minutiline tants, mis reaalselt oli maksimaalselt 5 minutit, 100 eurot, kuid ma ütlesin, et mul pole üle 50 anda, nii et see on ainus variant. Tüdruk küsis vanemalt töötajalt järgi ja lubati. Mõni teine naine krimpsutas kulmu. Arusaadav... Kordasin, et tüdruk ei pea sellega leppima. Aga oli nõus.
Kaua läks aega, et privaatses ruumis muusikakeskus mängima panna. Kutsus abilise - avastasid, et juhe oli seinast väljas. Siis tükk aega klõpsutas erinevaid nuppe, et leida õige meediasisend. Hakkasin juba ise temaga koos vaatama - lõpuks sai see asi korda.
Tants ise oli silmadele üsna meeldiv. Ilus tüdruk oli. Kuid ma vist raiskasin raha sellega, et vaatasin talle liigselt silma, sest mul on harjumus ning soov hoida kontakti silmside kaudu. Tema huvi minu vastu oli arusaadavalt pinnapealne, sest tähtis oli vaid raha, kuid siiski tundsin tema vastu suurt austust. Kahju, et pikemalt vestelda ei saanud.
Kokkuvõttes tunnen, et see oli raha raiskamine, sest päris kontakti inimesega ei teki, ning tegu on vaid lühiajalise stimulatsiooniga. Poole kuu söögiraha läks nagu niuhti, aga vähemalt sain kogemuse ja ühe uue loo, mida rääkida. Elu on ikka huvitav avastada.
Paljude jaoks on see tavaline asi, mis tõenäoliselt kedagi õnnelikuks ei tee. Eks meelelahutus, nii nagu ikka. Kõmpisin oma auto juurde tagasi ning minu põhiline mõte oli see, et küll olen ikka tänulik, et mul on just selline keha ja elu nagu mul on. Sest ma olen õppinud vaatama sügavamale ning tänu sellele olen õnnelik inimene. Soovin siiralt nendele stripiklubi töötajatele ja külastajatele seda sama rõõmu, et nad teaksid, mis on päriselt väärtuslik.
Kui rääkida edasistest plaanidest, siis on nii nagu ütlesin sellele ilusale tüdrukule, kui ta imestas, et see oli tõenäoliselt minu esimene ja viimane kord. Ma elan oma elu naturaalselt edasi ning tõmban oma eheda olemusega ligi naise, kellega me tantsime koos nii palju kui soovime