Apaatia on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste.
Apaatia korral puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmusele:
õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;
inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.
Kuna apaatia korral ei teki emotsionaalset reaktsiooni sündmusele, siis ei toimu ka sündmuse tähtsusaste hindamist ja sündmusele ei järgne mingit tegevust.
Emotsionaalse reaktsiooni puudumine ei ole spetsiifiline inimesele, vaid võib esineda kõigil elusolendeil.
Apaatia võib esineda mitmete psüühiliste haiguste korral: dementsus, skisofreenia, vaimne alaareng
Kõnekeeles võib sageli kohata mõiste 'apaatia' väärkasutamist, eriti depressiivsete seisundite korral: "Oh, ma olen nii apaatne, et kohe mitte üks asi ei huvita ja miski ei paku rõõmu". Sellise väljenduse korral ei ole tegemist tunnete puudumisega, vaid võimetusega tunda rõõmu. Kui inimesel on apaatia, siis tema ei kurda ega kaeba millegi üle, vaid on kõigega rahul. Kui inimene kurdab, et tal on apaatia ja see häirib inimest, siis on tegemist anaesthesia dolorosa'ga.