Teema siis selline. Et olen naisega koos elanud juba 4,5 aastat ja meil on ka armas tütar kes mai kuus saab kolmeseks.
Naise vastu on tunded nagu kadunud. Ei taha talle enam õelda, et armastan, ta musid ja kallid löövad vastu ja vahel isegi lihtsalt tema kohalolek, aga tema armastab mind väga. Last jällegi armastan ple kõige ja ei taha ilma temata olla, aga samas tunnen kuidas kodus olles naine mul lihtsalt närvid ära sööb. Seega nüüd siis andke tarka nõu kas peaksin lahku minema, et oma närve säästa või ja mitte vastutahtmist temaga koos olla, kuid nii ei saaks ma ju enam oma last hoida ja kallistada ja ta kasvaks nii et isa pole kõrval, või peaksin seda komejanti jätkama sööma oma närve jne, aga saaksin olla oma lapsega koos. Ette tänud...

Kõigepealt tee endale selgeks, miks sul on naise vastu tunded kadunud. Või kas sul üldse on mingeid tundeid olnudki, et oli vaid suur kiim ja parema puudumisel käis küll.

Mida selle selgekstegemine annab? Tundeid see ei tekita ega taastekita ju.

Prioriteedid paika kõigepealt! Kas tahad õnnelik või kohusetundlik olla? Kas suudad eraldi elades lapse jaoks nii raha kui aega leida? Sobimatu inimesega on elu jagada raske ja mingil hetkel hakkab ka laps seda mõistma.

Selgekstegemine annab seda, et edaspidi tead, kas oled mees kelle küljes ripub till, või till mille küljes mees.
Mina, vana kooli mehena, arvan, et iga üks peab kandma enda risti, mille ta ise on endale valinud ning et mees peab vastutama enda tegude eest.
Öeldakse küll, et mis sitasti, see uuesti, aga kuhu see sitt pärast äramahutada.

sinu enda elu ja edasiste suhete huvides ma annan sulle soovituse - analüüsida seda, miks sinu tunded naise vastu kadusid. analüüsi, millisel suhteetapil sa endas tunnete muutumist tajusid, millal umbes su hoiakud naise suhtes negatiivsemaks läksid.
mõtle näiteks nende hetkede peale, millal sa oled konkreetselt tundnud, et su naine sulle (enam) ei meeldi, sind ei kütkesta, millal sulle ei paku huvi teda kuulata, millal sa tahaksid temast eemale tõmbuda, mis sind rohkem tema juures ärritab, aga ka sellele, mis sulle temas siiani meeldib ja mis on teie suhtes head. ma ei tea, kui head sinu suhtlemisoskused praegu on, aga jälgi natuke neid mõtteid, mis sinus tekivad ja püüa enda küsimustele ise vastata. mõtle, miks sa just nii tunned. kui tunned, et naine "sööb närve", siis analüüsi, millal just sa seda rohkem tunned, milliste teemadega su ärritumine rohkem seotud on. kas need on näiteks mingid lahknevused teie väärtushinnangutes, teie nägemustes teineteise ja oma tuleviku suhtes või on need lapse kasvatamisega seotud erimeelsused või näiteks su enda vabadusega seotud teemad (vajad rohkem vabadust, omaette olemist) või ühise aja leidmine perega koos olemiseks jne.
sina võid näha probleemi ühte külge, naine jällegi näeb teist. need küljed tuleb kokku teil viia, maha istuda ja läbi rääkida.
suhe hakkab arenema sellest hetkest alates, kui meeldivus on vastastikune ja kumbki näeb selles suhtes nn kapitali, mida ühiselt kasvatada. ja suhe "sureb" sageli just siis, kui meeldivust enam ei ole. meeldimise vähenemiseks on mitmeid põhjuseid, need peab üles leidma. sellepärast ongi oluline teha endale selgeks, mis üldse meeldib(s) teises, miks meeldib ja millepärast koos ollakse ning see, miks enam ei meeldi.
kuna sul on elu alles ees ja tunda on, et sul veri veel vemmeldab (see on ka normaalne, kui nii noor oled), siis ilmselt saab sul olema veel rohkelt suhteid, aga ühelgi neist ei saa ilmselt olema nii olulist kohta su elus kui sellel, mis sul on praegu. seda enam, et tegu on su esimese püsisuhtega ja sellest on sündinud ühine laps. lapsega ja tema pärisemaga jääd sa seotuks ka siis, kui te peaksite ikkagi lahku minema. sellised sidemed on tugevamad ja kauakestvamad. arvesta sellega.

Elu pole koolivihik, kust saad lehe välja tõmmata ja alustada uuesti, nagu eelnevat poleks olnudki. Elus tuleb enne uuelt lehelt alustamist, eelneval kõigepealt vead ära parandada. Ja parandada mitte selleks, et need olematuks muutuksid, vaid et neist aru saad ja mitte korrata.
Ka vihikus saavad lehed lõpuks otsa ja ka seal kumab mõni tindiplekk läbi mitme lehe.

saab ka elus kenasti uut lehte keerata. mis möödunud, tuleb teada, aga selles ei tasu koguaeg kinni olla.

Jott, pärlid taaskord sinu sulest
Kes astub ringijooksmise karussellile, ei saagi enam sellelt maha mõnikord.
Lihtne lõhkuda, raske hoida.

Anna naine mulle

soh, mida sa tema naisega teeksid siis?

Imelik küsimus, kas sa siis ise ei tea?

ega ma väga teada ei tahagi

väga lahe Utha,see mulle meeldib

nagu ikka enamusel ja peale 3-4 soovitust hakkab asi foorumis "kraavi minema" ja "targad" hakkavad ennast oma ütlemistega imetlema, nõme

nüüd teema juurde:

Arvestades Sinu vanust (25) noorehärra, siis mina teeks nii:

Keedan kannu kohvi köögis, kutsun naise kohvi jooma ja ütleksin silmast silma: Kallis..(naise nimi) "Sina mind enam ei eruta, kui naine" Meil oli ilus kooselu, millest sündis ilus tütar , armastus Sinu vastu on otsas.
Siis saabub vaikus, paanika, nutt, küsimused..........

Tee asjale nii kiire lõpp, kui saad
seda Sinu enda ja tütre nimel, sest väikestest "asjadest" kasvavad suured probleemid, mis võivad viia..... kes teab.
sest siis on juba peakannataja tütar, väldi seda !

Kui naine enam ei eruta, kas siis on armastus otsas?!
Sellise valearvamuse peale on nii mõnigi seitsme tuule poole kapanud...kahjuks.
Noored arvavadki , et armastus = seks, alles aastate möödudes saadakse aru, et kirg kaob ja just armastus ongi see, mis jääb.
In the end is only love

nu siis juba:

parem õudne lõpp kui lõputu õudus

Mees jätab oma naise maha kuna too ei eruta teda enam piisavalt. Läheb ja kepib mööda ilma ringi kuni jääb vanaks ja tema "parim enne" saab noorte tibide jaoks otsa. Roomab mees siis vana naise juurde tagasi, lootuses...aga öelge mulle, mille kuradi pärast peaks naine meest tagasi tahtma? Naise "parim enne" sai ju mehe jaoks juba ammu läbi
Elu ei ole ainult kargamine, inimene pole loom. On korduvalt nähtud neid "koju tagasi roomamisi". Aasta või aastate pärast. Hale ja nõme ja vastik.

erinevus ainult rikastab.
elu on kingitus,elame täiega.

a roomavad muidu alati ainult mehed tagasi või siiski aegajalt ka naised? zoo-vo-li-nik-ku! zoo-vo-li-nik-ku!