oli teema, kuidas keppi küsides viisakaks jääda.
ehk kuidas siis ikkagi seda endale nõuda ja probleeme tekitamata ka naisele see selgeks teha, et nt tahad teda praegu kohe võtta ja samas vastata naise nõudmistele, mitte teda eemale peletada ja solvata. samas peaks küsimus olema piisavalt konkreetne ja naise jaoks arusaadav, et teda mitte eksitada.
kogu küsimise raskus seisnebki selles, et küsimus on samuti millegi ettevalmistus ja see peab ka naist sama palju erutama kui meest, teda mehelt keppi tahtma panema, mis pole sugugi mitte vähetähtis. vahest tähtsamgi kui see, millises faasis mehe erutus on. selle naist otseselt puudutava ja tema erutust kasvatava osa kipuvad mehed oma enesekesksuses ära unustama. nad ei näe küsimisega vaeva. naisele jäetakse vaid järgija roll, et kas tahab või ei taha sama, mida mees. mida erutavat siis selles naise jaoks on? ega ei olegi.
toon näite selle kohta, kuidas teeb seda noorsugu.
„Hei! Kepiks sind hea meelega ilma kummita kui sulle sobib. Pole haige olnud, sul kõik korras sellega?“
------------
tegemist on otsekohese inimesega, nagu küsimusest näha, ja erilisi komplikatsoone küsimine temas ei tekitanud. vähe viisakamalt kirja pandud. seda annaks veelgi paremaks lihvida, aga põhiline küsimuses - austus naise vastu on olemas. näitab üles hoolimist nii enda kui ka teise vastu, peab oma tervisest lugu. vähemalt küsib enne ja siis tegutseb.
selle küsimuse peale keppi ei saa (minuga samale pjedestaalile ei mahu), aga see küsija võib juba endaga rahul olla.