Alustuseks sooviks vabandada kohe oma kirjavigade pärast, pole teine emakeel aga annan endast parima. Stoori natuke pikem...
Väljas pidutsedes koos oma sõpradega sai joodud natukene, mingil ajal avastan neiu letti äärest ning tekkib huvi. Vaevu saan oma silmi põrandast ülesse aga vaatepilt on igati väärt pingutust. " Mälu auk " Olen voodis, ta lamab ning on häma, suudleme kirglikult ning tundub et tahab riideid mu seljast eemaldada. " Mälu auk " Kisun ta stringe jalast, vastu pajatab makrilli vabriku lõhn, aga siiski otsutan olla vapper ja näidata et olen mees ka põõsastes " Mälu auk " Sülitan ja koogin hammaste vahelt karve, ta vist jäi magama " Mälu auk "
Hommik, vaatan lakke ja mõtlen kus ma olen. Tunnen et voodis on kitsas ning avastan et keegi on mu kõrval. Ńaeratan endamisi ja otsustan piiluta teki alla et mis ma saakiks sain. Praotades tekki ehmatan ja kukun voodist välja. Tõsen püsti välgukiirusel ja otsin oma riideid mis vedelevad põrandal, samas märkan laual suitsu pakki mis pole minu oma aga mõtlen persse, ma võtan selle. Torman ukse poole samal ajal riietudes kuid enda ebaõnneks kukkun robinal treppist alla. Ime kombel ei tunne ma mingit valu ja mul õnnestub püksid tõmmata jalga. Torma ukse poole ja krahman suvalise jope nagist ja jooksen välja kus näen oma autot, millese ka istun. Panen auto käima, otsin taskust tuld, süütan sigareti ning ropendades mõtlen kuidas ma siia olen sattunud ja kus ma üldse olen ning miks mu auto siin on. Jõllitades tühja, pilguga garaaži ukse poole süttib peas tulukene mis annab mõista et kuidagi tuttavad punased garaaži uksed on. Ma olen enda kodus, kuidas, millega, miks. Ei tea...
Jutul on ka järg aga see ei puutu enam sellese teemasse.