Ma küll kusagil teemas seda juba olen rääkinud aga noh, ok. Eks, ma siis räägin.
Mina jõuan sexini võõraga kahel juhul:
1. Kui tahan midagi katsetada ja tean, et see inimene teab sellest midagi (tal on midagi uut pakkuda). Puhas eksperiment. Seda juhtub üha harvemini, sest mul pole eriti tundmatuid maid.
2. Kui mehel on juures n.ö ürgne mehe lõhn. Seda on raske sõnadesse panna. Lihtsalt peab olema minu tüüpi mees.
Lihtsam on öelda, kes huvi ei ärata. Nimelt pehme loomuga ebakindla olemisega softid mehed. Need mehed tekitavad minus pigem soovi neid kaitsta nagu eksinud lapsukesi. Tahad pai teha ja öelda, et kohe läheb valu üle. Mingit sexihuvi ei tasu isegi loota.
Igal juhul olen mina see naine, kes peab end naisena tundma, muidu pole mõtet sel mehel isegi üritada. Samas, nagu paljud märganud on, pole ma just kõige pehmemast puust tehtud, nii, et neid mehi, kes suudavad mind naisena end tundma panna pole liiga palju