Mulle tundub, et mitte ebakindluses ei ole asi vaid vastupidi. Enesekindluse kasvades juletakse ka rohkem enda seksuaalsuse kohta ausad olla. Enamus inimesi kasvatatakse üles tugevalt heteroseksuaalset orientatsiooni ainuvõimaliku õige valikuna serveerides. nii kasvabki naine kindlas teadmises et hetero on õige valik, surudes ebakindluses alla vbl om bi või lesbi orientatsiooni. Kipub ka nii olema, et siis kui ükskord julged endale tunnistada, et naised on need kes sind ligi tõmbava, oled oma elu sügavalt heteromaailmapilti sisse elanud.
Loomulikult on neid, kes oma orientatsiooni suhtes illusioone ei loo ja tunnistavad varem, et soovivad elu samasoolisega seada. Mis sa arvad kui lihtne on lesbi või homopaaril avalikult oma armastavat kooselu elada? Mis sa arvad mitu korda mõeldakse selle üle järgi, enne, kui otsustava sammu astumiseks suudetakse julgust koguda? Mis sa arvad kui palju keerulisem on see otsus võrreldes heteropaaridega? Usun, et see on ka põhjus, miks nii paljud elavad üksikutena, otsides meeleheitlikult seda mille vastuvõtmiseks julgust pole.
Ma võin väga räigelt oma arvamuses eksida. Kõik ülalmainitu on kõigest minu pisike subjektiivne mõttekäik, isegi mitte selgepiiriline arvamus.