lemmera, kõik õige aga ära unusta millisest ühiskonnast me tuleme. Veel 30 aastat tagasi olid Eesti Naise esikaanel Leida Peips.
Samamoodi on ka meestega. Kui mees julgeb seltskonnas öelda, et käib kosmeetikus, siis juba pooled hakkavad pihku kihistama - pede, ihihihiiii.
Prismast ostetud juuksehooldusvahenditega ei ravi sa iial peanahka ega saa oma kõõmast vabaks. See vaid peseb korraks selle maha. Samamoodi sisaldavad jaekaubanduse juuksehooldusvahendid silikooni, mis küll jah täidab kahjustatud juukseboorid, kuid see ongi vaid näiline efekt, mis ei aita juustel taastuda. Lisaks, kurdavad just neid Å¡ampoone kasutavad naised, et juuksevärvid ei püsi peal või on ebaühtlased.
Nüüd ma vist Å¡okeerin teid kõiki aga tegelikult tohiks inimene pesta end kangete (need mida leiame jaekaubandusvõrgust odava hinnaga (geelide, Å¡ampoonide, seepidega) mitte tihedamini kui kaks korda nädalas, et säilitada oma naha loomulik PH ja naha iseregulatsioon. Küsimus, et mis siis nüüd teha - haiseda? Kindlasti mitte. Liighigistamine tuleb kahest põhjusest, meditsiiniline ja liigpesemine. Higi eritumine on naha loomulik enesekaitse. Seetõttu ongi sportlastel higi eritumine oluliselt suurem.
Meditsiinilised põhjused võivad olla erinevad, kuid üks on kindel, liighigistamine on ainevahetuse häire. Pesemiseks, pole vaja osta kilodega odavat duÅ¡Å¡digeeli, vaid piisab puhtast veest ning naha loomuliku PH taset stimuleerivatest toodetest. Neid kahjuks Pirsmast tõesti ei saa.
Lihtsalt meie ühiskonna vähene teadlikus ja tohutul hulgal linnalegende, tekitavadki selle olukorra, kus linnapildis kohtab tõelisi negatiivseid leide. Hetkel aktuaalne linnalegend: AMMONIAAGIVABA JUUKSEVÄRV.
Mis moodi see värv küll juustes püsib? Kuidas avatakse juukse boorid, et värv saaks imenduda? Kui seda ei tehta, siis pesete värvi maha ju.
Ammoniaagivaba tähendab seda, et ammoniaak on asendatud teise ainega. Millisega? Milline on selle aine kõrvalmõju? On ta kahjulikum, kasulikum kui ammoniaak? Palju on meil inimesi, kes seda küsimust endale esitavad? Palju on meil professionaalseid juuksureid, kes sellele küsimusele ka vastata oskavad?
Vastus, väga vähe.
lemmeral on pagana õigus, kui ta hoiatab igasugu õppivate sõbrannade eest. Iluhooldus ei ole teema, et käin kahepäevasel kursusel mõne maaletooja juures (kui ostan stardikomplekti, saan koolituse veel tasuta). Selleks, et seda tõesti professionaalsel tasemel teha, on vaja ikka oluliselt rohkem õppida.
Kosmeetik, keda usaldada peab oleme dermatoloog. Juuksuri puhul tasuks ikka diplomeeritud juuksureid külastada. Küünetehnikute ja ripsmetehnikutega ongi asi kõige keerulisem. sest küünetehniku paberid annab mõni maaletooja talle ka peale 2 päevast kursust, nagu ka ripsmetehnikud.
Mis hindadesse puutub, siis näiteks meie üks tippjuuksurites Reemet Piiroja hinnad ei ole kolmekordsed. Seega, see arvamus, et kvaliteetne hooldus on kordades kallim, kohe kindlasti paika ei pea.
Enda eest õigesti hoolitsed on oluliselt odavam, kui hiljem maksta tuhandeid, et kuidagi moodi vormi end saada.
Kunst küüsi on tore paigaldada aga arvestage, et te rikute sellega pikkadeks aastateks või ka kogu eluks (ei tea kindlalt väita, nii kaua neid meil siin ei paigaldata) oma loomuliku küüne struktuuri ja kuju ära.
Ei tasu kuulata juttu mingitest looduslikest ja süütutest geelidest. Looduslik ja küünt mittekahjustav geel ei püsiks teil iialgi peal. Nad muudavad koostist ja kasutavad erinevaid aineid, kuid fakt on see, et geeli mis ei riku küüsi pole olemas - Eesti turul kohe kindlasti mitte.
Kus ma seda tean - töö on mul selline. PS. Ei tööta ühegi maaletooja heaks!