Olen tutvunud naisega, kellele kohutavalt meeldib seksida. Niivõrd, et ta peab seda samasuguseks baasvajaduseks nagu söök, vesi, õhk. Fine, just see on paljude meeste unistus - naine, kes kogu aeg tahab ja annab. Aga selle mündi teine külg on, et juba mõni päev seksita teeb ta pahuraks ja vihaseks, ta räägib "seksipiinadest". Eneserahuldamisest suurt abi pole, kuna see polevat ikka see, mis päris kõva riist, ja ära siiski ei rahulda. Probleem tekib sellest, kui mõnda aega objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik koos olla. Ja ka sellest, et naisel tekib loomulik kiusatus kõrvalt võtta, et oma piinadest lahti saada. Aga ma olen vist vana kooli mees, ei taha, et mu tüdruk teisi mehi kepiks, kui meil on suhe.
Küsimus siinsetele headele naistele - kas see on normaalne teie arvates? Mida sellises olukorras ette võtta? Pean ka täpsustama, et ise ma seksipiinade käes ei vaevle, kui mõnda aega ilma.