Daamiga kohtumine peaks panema mehi vähemmatslikult käituma. Nii iseenesest, mitte sunduslikult või hoidku jumal, näpuga näitamise tagajärjena.

jah peaks, aga mis see on, mis paneb mehe nendega teistmoodi käituma? mingi kindel hoiak naise juures? või oleneb ka välimusest ja selle pealt vaadatakse käitumist?
oskab keegi kirjeldada?
eks hoiak ole seegi, kui naine nt mehe matslikust käitumisest välja ei tee ja daamina käitumist jätkab. see, kui ta oma taset allapoole ei vii. mees peab siis oma taset natuke kergitama, et daamiga suhelda. on nii vist?
aga siiski, milles see muutus käitumises seisneb ja miks ainult daami puhul. miks ei võiks olla nii, et mehe käitumine ongi kohe aupaklik ja naist toetav. see oleneb vist rohkem kasvatusest kui sellest, milline naine ette juhtub.

Oleneb täiesti naisest. See tunnetus, kes on kes, tuleb iseenesest.

Oleneb täiesti naisest. See tunnetus, kes on kes, tuleb iseenesest.

tunnetus jah, aga sellele eelneb ju mingi kiire hinnang naisele mehe poolt.
mind huvitabki see, mis mehe käivitab.
keegi pole endamisi aru pidanud selle üle? kas loeb väline (riietus, kuidas välja kannab jne) või mingi kindel hoiak? kogu komplekt?
ma millegipärast arvan, et see, kas mees muudab oma käitumismaneere või mitte, on seotud osalt ka naisele ehk siis daamile meeldida tahtmisega, mitte ainult selle naise käitumisega või tema välimusega. „daam“ oleks nagu tunnustus mehe poolt ja see käivitab teatud käitumiste ahela, sest miks osad mehed siis ei muutu kohe ja isegi pikema aja peale ei saa oma käitumisest aru. ehk keegi tunneb ka mingit piinlikkust ja vabandavad, aga osad on matsid edasi.

parma on alla andnud

las parma puhkab, ta hommikust saadiks siin olnud

sa oled mingi jooksupoiss talle või? mis see sinu asi on, mida ta teeb

Tudusin vahepeal

Et mängin härrasmeest, et seksi saada? Njah. Võib kah nii teha. Aga kas keegi on nii asjapulk, et seda ära tabada?
Ah maeitea praegu. Sildistamine on ta nii ehk naa.

ei usu ma su tudumisse alla andsid ikkagi.

ma ei tea, kuida sul käivad need asjad, kui sa käituda tahad, aga näiteks jah. kas tehakse seda siis seksi või mingi teise asja pärast. mingi kasu on sees. sa ei ole siis teinud nii?
teesklusest saadakse aru, ma arvan. kogenum naine saab kindlasti. mis selles rasket on?

Tudusin küll.
Täitsa vabalt saab härrasmeest mängida. Ei sa keegi mittemidagi aru. Aga see pole oluline kah.

Mis seal alla anda. Asjad on selged.

nu. vabalt võid härrat mängida netis, kus petab ära, või siis, kui see härrasmehe alge on sinus olemas. mingi soodumus peab olema. ma olen kangakaelselt kinni selles arvamuses, et kasvatamata ja „kodustamata“ matsile härralikku käitumist juurde ei saa teeselda. see kas on tema sees olemas või mitte. kui pole, siis pole ka mingit kasu sellest, kas tema vastas on daam või mitte

Selleks ei pea mingi alget olema. Tavaliselt on MATSID need kes käituvad vabalt.
Ma ei taha mingis "daami"raamistikus olla. Igav seks. Sest "daamid" suhu ei võta No kammoon.

defineeri, mida tähendab vaba käitumine?
alge all ma pidasin silmas siis seda, et tal on mingi ettekujutus härralikust käitumisest olemas. valmisolek suhtuda naisesse viisakusega, teha talle uksi lahti jne. sa pead ju teadma, kuidas seda teha. kuida vaba käitumisega „mats“ seda teab? eriti siis, kui teda pole selleks koolitatud/kasvatatud. nu?

ot mis selle raamistikuga on? mis sulle ei meeldinud? mina suhtun liiga raamides asja?

Vaba käitumine ongi raamivaba. Kui vaja siis ropendatakse ja kasvõi näidatakse näpuga ja samas tehakse ka vabalt lilleõis kingiks j aidatakse mantlit selga. Vaba on vaba noh. Nii nagu hetkel käigust tuleb. Nagu mina

hm. no siiski tuleksk endale selgeks teha, kumb siis ollakse/olla tahetakse - kas see „vaba käitumisega“ mats, kes tegutseb kord nii ja kord naa, vastavalt sellele, mida ta ise paremaks peab või mida olukord ette näib, või ollakse mitte nii vaba käitumisega härrasmees, kes alati naisele/daamile mantli selga aitab. ta ei luba ka endale roppusi jms.
vaba käitumiseg tegelane erinebki temast selle poolest, et ta alati valib, kas ta teeb seda ja teist asja või mitte, eks? ühel on kord, teisel korda pole. esimene variant eeldab tegelikult ka sellelt samalt matsilt teadmisi käitumise alal. ta peab ju ikkagi teadma, kuidas härra olla. nii et puhas mats siis pole, tegu on kasvatatud matsiga variante on rohkem kui üks.

sul on vist matslusest ja daamilikkusest veidi teine arusaam.
mina pean matsluseks siiski midagi muud kui raamidest väljas olevat käitumist ja vaba (ka eelarvamustevaba käitumisega) olekut. kui tahetakse vabadust, siis saab raamist väljuda ka teisiti ja seda saab teha viisakalt, ropuks minemata. ei pea täielikuks „matsiks“ hakkama.
mats ei oleks võimeline härrasmehelikult käituma, sest ta ei tea, mis see on. sina tead, seega oled segu neist kahest.
matslus on sisemise kasvatuse puudumine. kui natuke edasi areneda ja tegeleda temaga, siis saab temast ka ehk kunagi härrasmees, aga muidu on ta oskamatu ju.

daam suhu ei võta, kas härra keelekat teeb???

ilmselt siis mitte, kui viisakusega seotud reeglistikust kinni pidada seda teevad ainult tavalised matsid ja/või vastava koolituse saanud vabad matsid või vaba käitumisega härrasmehed. teised ei poe daami seeliku alla

härra ise ei tee, aga kui daam soovib, siis kutsub ülemteenri. või tallipoisi või oma inglise dogi.

just just, daam koerakesega

Vat seda sugutegmise värki keegi täpselt ei teagi. Kui teaks, sisi ilmselt daam ei oleksi enam daam

ja daamid sa paigutaksid selles kuhu? kas nende kohta on ka mingi hingeteooria olemas?

äkki sa saad lahti seletada, mida üks või teine tähendab. mis vahe on küpsel ja vanal hingel ning milles see väljendub?

ja kuhu need matsid ja teised alama klassi tegelased paigutada? lihtsalt vaba hing?

Seda hingede vanust arvestatakse uuestisündimiste arvu järgi. Maksimum oli vist kuskil 30-40 kandis.Daamiks olemist see nüüd küll ei mõjutanud, aga muidu pidid vaimuomadused hinge vanusest sõltuma küll. Nii nad vähemalt räägivad.

Kas see hingede värk on kuidagi ka tõestatud? Mis see hing on üldsegi?

Pidada olema, peale surma, peale viimast hingetõmmet, inimene kaalub mõne grammi vägem, olevat teadlased kindlaks teinud

googeldasin ja vastused kaotatud grammide kohta olid erinevad. kuskil leiti, et see peab olema 56 g. osad aga teadsid kindlalt, et 21g kergem. osad ei uskunudki sellesse, et hinge kaaluga kaaluda saab.
ateistina ma arvan, et selline kergus on seletatav normaalse suremisprotsessiga ja nende reaktsoonidega, mis organismis aset leiavad. ei midagi erilist.
aga hinge teema... see on rohkem seotud usuga. kes usub, kes mitte.
ja mis see on? hing on ju otsene tuletis verbist „hingama“. kui inimene enam ei hinga, siis räägitakse, et hing lahkub kehast. tegelikult ei lahku sealt ju miski. siit edasi filosofeeritakse teemal, mis siis hingest edasi saab ja kelle kehas ta uut „elu“ alustab jne.

On minulgi ateistlik kasvatus ja midagi pimesi uskuma ei torma, aga ma pole suletud ühelegi võimalusele. Midagi kummalist, veel seletamatut ikkagi on, sest on ju tuhandeid imetajate liike, miks ainult inimene suutis sellisele tasemele areneda? Tavaliselt on perekonnas mitu sarnast liiki.

Ateistlik kasvatus meil enamusel... Paraku on asju, mida me seletada ei suuda ega oska. Grammid grammideks, hingamine hingamiseks, südame töö südame tööks. On asju, mida ei oska ei meditsiin ega teised teadused seletada, praegu veel... Samal ajal on selgunud, et pole me nii targad ühtigi, paljusid keerulisi operatsioone osati väga ammusel ajal ja arvatavalt primitiivsemate vahenditega läbi viia. Ei midagi religioosset

hing ja hingeldama? kas see oli mingi irioonia, millest ma praegu aru ei saanud või katse nalja teha?
ma lihtsalt tean seda.

ja mis selles primitiivset sinu jaoks oli? ma jah ei usu seda helget vahtu (ande mulle andeks, usuteadlased ja teised teoreetikud), nagu oleks keha kergemaks muutumise taga lahkunud hing. impossible. kui usk sekkub meditsiini, anatoomiasse ja teadlaste tegevusse jne jne, siis sealt midagi head ei tule. ainult palju uusi teooriaid.
ma olen praktiline inimene, mis teha ja lollusi ei usu.
kas praktilisus on primitiivne? kui jah, siis olgu.

kui sa tahad vaielda minuga, siis vasta ise sellele, kas hing on olemas ja kuidas sa seda kirjeldaksid? paari lausega nt. oled sa seda katsuda saanud kunagi?
inimese keha saab katsuda. asju, mis omavad kindlat kaalu, saab kaaluda. hinge ei saa, sest seda ei saa näpuga puudutada. kus on siin vale? ma usun teistsugusesse hinge, mitte sellesse varianti, mida toetab religioon. mul on oma usk.

leidsin teie jaoks ühe arvamuse netist. kes tahab, see tutvugu
http://www.folklore.ee/tagused/nr24/ekeel.htm
katkend ka:
„H. Õim tuleb keelematerjali analüüsi põhjal järeldusele, et eestlase hing pesitseb südame piirkonnas, sest väljend kogu hingest tähendab sama mis kogu südamest; hing on raske väljendab sama mis süda on raske ning hingevalu on samane südamevaluga. Sellega tuleb nõustuda, sest hing oli nn hingushing ja tähendas muiste hingamist.“

seal läheb veel edasi, aga ma ei hakanud seda siia kopeerima.

see on siis keeleteadlase pilgu läbi vaadatuna. ta kirjutb nii meelest, vaimust kui ka hingest ja sellest, kuidas neil vahet tehakse ja kus need asuvad.

see oli üks vaatenurk. ja vastulause selle kohta, et on ka teistsuguseid arusaamu ja mitte keegi ei ole kohustatud tunnistama ühte usku. neid on ka mitmeid. jah on igasuguseid teooriaid, aga endiselt jään selle juurde, et hinge ei saa kaaluda!
nii et see jutt teadlaste „avastuse“ kohta on kahtlane. selle vastu ma vaidlesingi praegu.

sul on ka mingi ärapanemine käsil või oskad ka arutleda nendel teemadel nii, et isiklikuks ei muutu?
täiskasvanud teevad nii nt.
kahju, kui sa aru ei saanud asja sisust. ega mina ei saa ka sulle tarkus juurde tekitada.

sa oled ärapanemisega tegelenud siin juba pikalt. see teema pole mingi erand.
mind huvitab hoopis see, miks sul on raske tunnistada teistsuguseid vaateid?
sa ju suudad targa ja paljulugenud mehena saada aru sellest, et igal asjal on mitu poolt.
ega sinu arusaam ka vale pole või kellegi teise oma. ma olen samamoodi lugenud teoreetikute kirjutisi ja saanud nendel teemadel arutleda, aga ma olen rohkem teaduse rahva poolt ja nende teemade puhul, kus loevad kindlad andmed ja teadmised, ma teoretiseerima ei kipu. eriti siis, kui see puudutab inimelusid. usuga sa ravid hinge, aga on haigusi, mis vajavad ka meditsiinilist sekkumist ja kui keskenduda ainult religioossele, siis keegi sureb. on ka neid juhtumeid olnud, kus paduusklikud ei lase arstidel oma last vaadata nt. see on kuritegelik tegelikult nende isikute poolt ja kui selle teo aluseks on kellegi usk hinge ja teise maailma jne, siis ma seda kindlasti ei toeta.
sama teem selle keha kergemaks muutmisega ja kaalumisega. uskuga faktide vastu ei saa. nii on lood.
ma arvan, et mu selgitus on praegu sulle arusaadavam ehk. see peaks sulle selgeks tegema, miks mul selline suhtumine on.
ma ei ole usu vastane ja hingest tean ka nii seda kui teist, aga on olemas teatud printsiibid.

VR-l on vist hiljutisest sütelkõndimisest kõvaks läinud ja nüüd fantaseerib daamist

valgusrannal - kus ma need segi ajasin? ma vahest väljendun teistmoodi.
ja kuidas sa ütled, et need on erinevad? kas ikka on? kas neid saab selgelt teineteisest eraldada? kui, siis kuidas sa seda teed? usul, ja selle all ma pean silmas religioosset maailmavaadet ja seda toetavat ideoloogiat, on siiski tugev roll paljude maailmapildi kujunemisel. jällegi ma väidaks vastu, et neid on keeruline teineteisest eraldada.
neid kahte teemat saab lahus käsitleda muidugi ja vaadelda nii nagu keegi soovib, aga nad on ka seotud.

mul polnud tegelikult plaanis sel teemal siin teiega vaidlema minna ja kellegi maailmavaadet kummutama hakata. konstateerisin ainult seda, et on olemas erinevaid seisukohti kui ainult 1 ja keskendusin kindlale detailile mariha postituses. väide, millele ma väitsin vastu.

Utha, kas sa elektrit näed? Kui pinge piisavalt suur siis võid seda jah tunda. Aga ta on olemas, sest sa näed seda, mida ta teeb.

nu piisavalt suure pinge juures võin ma seda nii tunda kui ka näha (mingit sähvatustena).
elektri olemasolus ma ei kahtlegi ma ei kahtle ka selles, et kellegi jaoks on kuskil hinged olemas ja selles, et nad asuvad puude sees ja elusolendite sees jne. ma pole ka nii uskmatu. midagi ebausu sarnast on minus ka olemas, aga katsunud oma käega pole vist hinge keegi?
aju on keeruline instrument ja inimene suudab endale palju asju piltlikult ette kujutada nii unes olles kui ka surma eel. kliinilise surma seisundis nähakse ka ju mingit liikumist, kuuldakse teisi rääkimas, keegi on tunnelis, mingi valgus jne. hing lahkub kehast.
on ka vist asju, mida pole seni suudetud ära seletada, aga sisuliselt kirjeldatud kordub. samad surmaeelsed kogemused paljudel. seegi ju viitab millelegi?
sageli ongi nii, et kui pole suutelised mingitest seostest aru saama või ei tunnistata olemasolevaid, siis luuakse endale ise pilt, hakatakse seletus oletsima usu jne abiga. arvatavasti religioosse eluvaatega isikud seostavad suremise taevasse minekuga ja kohtavad Jeesust nt

Kõik maailma suuremad usud kujutavad endast mängu inimese surmahirmuga

Daam jääb alati viisakaks ja vaoshoituks ka extreemsetes olukordades ja tal on alati oma arvamus mida ta intelligentse inimesena alati välja ei ütle

Chic! Sõnastasid DAAMi olemuse väga hästi!

Kas te tahate definitsiooni või on see teema lihtsalt selleks, et igaüks oma arvamust avaldaks?

Inglased kasutavad naise kohta Lady umbes samas tähenduses, mis mehe kohta Gentleman. Ehk siis ajalooliselt on tegemist kõrgemasse sotsiaalsesse seisusse kuuluva isikuga (keskajal ja varauusajal aristokraat, uusajal ka jõukas ja kombekas kodanlane), tänapäeval aga isikuga, kes tunneb ja täidab üldkehtivaid nö. parema seltskonna käitumisnorme. Üldiselt täidavad neid paremini haritud ja kesk- või kõrgklassi kuuluvad inimesed.
Kõik teavad neid norme. Ropendamine, labane keelekasutus, avalik rumaluse väljendamine, avalik liiderdamine, lugupidamatus teiste suhtes jne ei kuulu džentelmeni ega daami käitumistavade hulka.

JOG, Sul on õigus

Daamil on lahmakas õlgkübar ka peas Ikkagi daam

Daam tuleneb inglisekeelsest dame'st, mis on naiste tiitel ja vastab meeste rüütlile

Aga äkki on daam tulnud sõnast maadam või oli see vastupidi

Eesti keelde tulevad need võõrsõnad tavaliselt ikka saksa keelest. Saksa keeles Dame on enam-vähem samatähenduslik mis Frau (mille eestlased on teisendanud prouaks). Inglaste Dame on tõesti aadlitiitel ja seda kasutatakse koos nimega. Eestikeelne daam on neil Lady.
Maadam on maarahva peentsev väljend, enamasti mõne upsaka paremast seisusest proua kohta. Peaks tulema originaalis prantsuse keelest (madame), inglise keeles tähendab igatahes sama, mis Mrs.). Prantsuse keeles vist tähendab ka lihtsalt abielunaist.