elamar, tal võib olla ja võib ka mitte olla.
see oli tema isiklik arvamus, aga kas sa tead ka seda, miks ta nii arvas? ja mis sajandiga tegemist oli?
seda peaks ka endale meelde tuletama.
ta oli vist ka seda meelt, et naine peab olema altruistlik ja teadma enda kohuseid.
kui naine neid enam ei tunnistanud (näit. siis, kui ta oli sunnitud olema suhtes, mida ta ei tahtnud) või kui ta oli nt petnud, siis oli vajalik teda karistada. mingi kannatus pidi naisel olema.
kui naine ei olnud enda suhtega rahul, siis tulenes see sellest, mida naine ise tegi – ta oli arvamusel, et naine oleks pidanud olema alandlikum ja seda on vene naine olnud ka.
seega, elmar, tegemist oli mehega, kes süüdistaski naisi. ta tegi sama, mida teised mehed sel ajal ja mida mingid mehed teevad ka praegu.
igatahes ei pidanud mehed ka siis austama enda naist (seda ei tahetudki neilt) – aadlist mehe elu juurde kuulusidki suhted teiste naistega (ka litsimajad). seda tunnustati. ja naised muudkui kannatasid, kuna kellelegi tundus, et see on neile parem.
tundub, et nendele meestele olid naised vajalikud siis, kui neis leiti midagi vajalikku olevat (nt siis, kui oli tarvis enda nimi kellelegi anda). muidu ei arvatud neist eriti midagi.
see oli näide sellest, kuidas võib mõtelda, mitte sellest, et nii on õige mõtelda.