Mul on selline mure, et lapsepõlvesõber on endale metsiku naise võtnud. Nimelt, too alailma võtab sõbra kallal ja kõige hullem, et oleks siis ainult kodus, ikka teiste ees. Silmist on näha, et see viimane sellele naisele veel erilist rõõmu pakub. Nüüd kuna sõber pole teab mis naistemees, siis kahjuks on ta sussieluga leppinud ja mulle tundub, et ei üritagi end enam kaitsta. Ju on välja kalkuleerinud, et regulaarne seks kaalub nöökamise üle.
Mulle aga selline asi ei mahu kuidagi hinge. Aeg ajalt kui ma olen prouat taltsutada püüdnud kui tunnen, et nüüd sõbral see viimnegi au ja austus ära kistakse, on minu vastu siis kasutatud seda võtet, et enam ei tulda külla. Sõbrast on kahju.
Mida naisega teha?