Prooviks alustuseks vastata väiksema emotsionaalse laenguga küsimusele, näiteks "Mida Tartu maanteel mehed tahavad?" ja läheks siis analoogia põhjal edasi.
Meeste ja maantee puhul vist ei arvata, et kõik nad tahavad üht ja sedasama. Kes tahab jõuda Tartusse, kes Tallinna, kes Luhamaale; kes endale tõestada, et vähemasti auto on tal kõva; kes Sämmi grilli sööma minna; kes kiirustrahvide kuuplaani täis ja tööpäeva õhtusse saada; jne jne. Igaühel oma eesmärk ja/või ülesanne.
Siin toimub naistega sama. Nad ei ole ühe vitsaga löödud ja ei vaja sama. Igaühel oma vajadused, need, mis reaalis katmata. Ja nagu ikka, on seda kõige lihtsam mudeldada Maslow' püramiidi põhjal. Ehk siis: vajadustel on oma hierarhia. Kõrgemaid vajadusi hakatakse märkama ja neile lahendusi otsima alles siis, kui alumised tasandid on rahuldatud. Meeldetuletuseks: esmalt hapnik-söök-jook-uni ehk elementaarne eluspüsimine, füsioloogilised vajadused. Siis turvatunne, muu hulgas see, et söök-jook ka homseks tagatud oleks. Kolmanda tasandina lähedus/kuuluvus, inimene on ikkagi karjaloom. Neljandana tunnustus. Ja viiendana, väga suurele osale inimestest arusaamatuna, eneseteostus. Ning loomulikult loeb vajaja paradigma: maailmapilt, arusaam, kui palju tal vaja on ja millal piisab ja kui palju saadavast ta ära tunneb ning vastu oskab võtta.
Esimese tasandiga tegelevad siin peamiselt mehed. Kõik naisekontoga oma geikontole VIPi kerjajad; "weebi" pakkuvad eks-vanglakuked; meeleheitlike seksikerjamiskuulutuste autorid, ... Ühesõnaga näljahädalised. Kellest kõik ülejäänud püüavad eemalduda nii reaalis kui siin. Sest nad tegutsevad oluliselt allpool suhtlussaidile omaseid kolmandat-neljandat, sotsialiseerumise ja vastastikkuse tunnustamise tasandeid.
Teisel tasandil lisandub näljahädalistele naine-tutvub-rahaga seltskond. Turundajad, kes tagavad endale tööd ning homset leiba. Turvanäljane on nikunäljaste keskel või sees: löö aga alumise-peaga-mõtlejail refleksid käima ja nad maksavad oma miraaži nimel. Money granted! Foorumi hoiatuste rubriik on olukirjeldusi täis.
Kolmandal vajaduste tasandil on seltskond, kes soovib suhelda (nii hästi-halvasti kui oskavad), leida omasuguseid (näiteks naturistid, svingerdajad), tunda ennast kuhugi kuuluvana. Ehk siis need, kelle vajaduste jaoks ongi suhtlussaidid loodud. Sest reaalis suhtlemine on kiires ja killustatud maailmas raskendatud. Enamasti suudavad nad ka tunnustusevajaduse "oma karjas" ära lahendada ja agressiivselt seda ei nõua.
Neljandale platseeruvad need, kes jahivad tähelepanu ja tunnustust. Tüüpilised iha-näited: väga lühike/pikk/paks; pidevas joomapaistetuses või ülihapu olek; silmatorkavalt rumal; ... Ta tahab oma kümneid ja komplimente, et saada kinnitust "kuskilgi olen staar". Ta on oma vajaduses täitmatu, kuna väljaspool saiti kinnitab maailm talle päevast päeva vastupidist ja nullib siin saavutatud enesetunde. Kas ta on valmis midagi vastu andma? Haruharva. Need on inimesed, kellest reaalis hoidutakse sama moodi kui esimese tasandi omadest; siinses näivuses on neil siiski Å¡anss olemas.
Milleks kogu see jutt? Sest ilmselgelt tuleb igal tasandil olijaga suhelda tema enda tasandil, järgmisi ta lihtsalt ei mõista ega suuda ka vastu pakkuda. Ning ka eelnevate tasanditega kipub täbar olema. Käitu suhelda sooviva naisega nagu prostituudiga ja paku talle raha -- ning sind kantakse silma pilgutamata maha. Ürita rahahuvilisega suhelda, ja ta vihastab, et tema aega raisatakse. Jäta "staari" pilt 10p-ga hindamata või tundu sellena, kes suudab "kõigest" 5p panna -- tagajärg on teada.
Kuidas kellegi tasand(id) ära tunda? Vaata käitumist, vaata pilte, loe ankeeti. Jälgi veidi, enne kui ligi astud, ja püüa mõelda. Kuni nälg veel võimaldab