2karvast, see, kui külgetõmbav keegi tundub, oleneb ma arvan sellest, milliste külgedega ta kõigepealt ennast teistele külgetõmbavaks ja huvitavaks ise teha tahab või suudab. vahel polda ka ise teadlikult sellest, et tõmme on tekkinud. ja teiseks oleneb vaatajapoolsest huvist - kui temale on miski külgetõmbav, siis nii ongi.
kui see tunne satub kahepoolne olema, siis seda parem. siis on tegu vastastikuse meeldimisega. sellest etapist edasi otsitakse juba teineteise juurest muid liitekohti ja kui suheldes - enne oli ainult vaatamine ja hinnangu andmine - see meeldimine ei kao, siis hakkab sealt midagi enamat arenema ja meil on olemas paar, olenevalt sellest, mis külgetõmmet tekitas ja mida teisest otsitakse.
seksuaalsele huvile vastamine ei ole vast esmane asi, mida teise juures otsitakse, või on?
mul oli siin üks kodutu „kole“ isend. sai kirjeldatud veidi seda, kas või mis võiks tema külgetõmbavaks teha. tavaliselt üldsus selliseid taunib ja tunda ei taha ning nende suhtes külgetõmbe tundmist ka võimalikuks ei peeta.
tegelikult võimatut ei ole siin midagi
tõmme mitte nii väga ilusate (välimust vaadates) isendite vastu saabki võimalikuks siis, kui külgetõmbest seksuaalne huvi teise vastu kõrvaldad.
kui jätta välja sugutung, seksapiil ja muu kasu, mida seksuaalselt laadi suhetest endale loodetakse. kui jätta alles ainult inimlikkus, inimlik huvi teise indiviidi vastu ja hoolivus, siis ei olegi mingeid segavaid asjaolusid ja ei panda enam tähelegi seda, et ta jääb oma välimusega teiste varju. tähtsustad teisi asju. kui välimusega esile ise ei tungi ja esined sellena, kes sa oled enne, siis ei ole ka välimus primaarne. muud asjad on paremini jälgitavad ja ka olulisemad.
hommikune monoloog