ma vaatan, et te olete jälle teemast väljunud.
no väljuge, aga kui te lubate, siis ma tahaks selle arutluse vahele ka midagi sponsorluse kohta kirjutada.
mis naistesse puutub, siis mulle ka eriti ei meeldinud lugeda selle kohta, et iga naine tahab endale sponsorit. selge, et nii see pole.
ma natuke parandaks siin caribiani ja kirjutaks „absoluutselt kõik naised tahavad sponsorit“ (see ju ajaski naised siin kurjaks ja paar meest olid ka rahulolematud) asemele näiteks midagi taolist:
iga normaalselt arenendud instinktidega (taas vaieldav, mis on instinkt, eks) naine tahab tunda end igas olukorras turvaliselt. ta tahab ise olla kaitstud ja tal on naturaalne tarve ehk siis esmane instinkt kaitsta neid, kes seda temalt enim vajavad - oma lapsi. teisena kaitsakse alles enda heaolu, aga selleks, et lapsel oleks talle eluliselt vajalik olemas, peab naine ise enne kindlustatud olema ja selleks on vaja talle raha.
ehk siis - naisele on raha oluline laste ja enda tuleviku kindlustamise jaoks.
nii.
muidugi saaks siinkohal asja vaidlustada ja arutleda teemal, mida keegi naistest tegelikult soovib ja kas peab raha olema või ei pea, aga teada on, et turvatunnet on vaja igale inimesele. naistele vahel eriti.
enda ja teiste turvatunne või selle puudumine on ka see, millega sobiva olukorra tekkides manipuleerima hakatakse ja seda kahju ei taha endale mitte keegi. seega on parem, kui turvatunne on tagatud. iseasi on muidugi see, kas raha olemasolu kellelegi seda pakub.
aga oletame, et pakub.
näide ka.
kui sa oled vaesemast vaesem ja sul on peale selle ka palju vaeseid paljaid sugulasi ning sa ise oled ajutiselt või pikemaks ajaks töötuks muutunud ning sa tead, et ainus, mida sa parema elu tagamiseks vajad (kui mitte endale, siis tahad pakkuda seda oma lastele), on raha, siis muutub ka see paar euri sulle oluliseks.
sellest saab sinu ellujäämise dilemma – see on siis teine asi, milleks raha peamiselt vajatakse.
sellises olukorras on just raha naisele selleks vahendiks, mida turvatunde kindlustamiseks vaja on ja vahel, kui ise välja enam ei vea, kasutataksegi selleks teiste (kas siis oma või mingi teise kogukonna) tuge.
siin me loeksime sellise toetuse „sponsorluseks“, kuigi mina nimetaks selle lihtsalt abistamiseks ja taolist ajustist või pidevalt abi otsivad siit endale paljud .. kahjuks selline see tegelikkus meil on.
ma tean, et ma ajan nüüd osad naised siit selle arvamusega vihaseks ja endast välja, aga olgu - mul ongi mingitest asjadest teine arusaam ja see väljendub täpsemalt siis selles, et minu arust ei muuda paljalt raha vajamine veel kedagi oma olemuselt prostituudiks (ka vaesematel on mingi uhkus olemas), aga neid samastatakse sageli odavate prostituutidega, sest nad teenivad oma raha välja ja me teame, millega.
kui tegu on ajutise materiaalse toetuse sooviga mehe poolt tema abi vajavale naisele ja keegi selle eest kellegi keha ei osta (see oleks tingimus), siis selline asi on minu arust veel ok.
kui aga tavaline materiaalne tugi aetakse segi prostitsiooniga või selle vahendamiega, siis ma saan kurjaks ja enam seda tegevust ei toeta. siis ma taunin seda nn sponsorlust 100%-liselt ja mis tahes sponsorluse pakkuja saab mult kingaga (et oleks naiselikum natuke) vastu vahtimist.
