mida head on monogaamias?
ma küsiks teistmoodi: mida halba te näete tavalises, teineteist toetavas kahepoolses kooselus, mille osapooled saavad oma erinevad vajadused rahuldatud ega tunne soovi midagi muud otsima minna?
miks peab kogu aeg vastandama omavahel monogaamilist kooselu ja vaba suhet, ma ei saa sellest aru. ma saan aru sellest, kui tavaline elu samastub kellelegi omamisega ja tundub ehk natuke hirmutav ja vastumeelne (teistsugused kohustused jne), aga nimetada igat taolist suhet omandisuhteks?? seda enam, kui ka selline suhe saab toimida.
midagi on viltu siin.
ei saa öelda, et see või teine suhe on halb või et teine on hea. las iga suhe olla selline nagu ta on, kui see nii kellelegi sobib.
kui elatakse teisega koos ja samas suheldakse eraldi veel ka teistegi inimestega, siis tugineb see suhe (loodetavasti) mingitele oamvahelistele kokkulepetele. sama on ka teiste, n-ö monogaamselt toimivate suhetega. ka seal on mingid kokkulepped olemas, ainult need on natuke teistsugused.
kas armastust keegi enam ei tähtsustagi?