mis teemasse puutub, siis olen ise ka aastaid netisuhtlust pidanud, kohtunud osadega ja pikemalt tuttavadki olnud ning tuleb tunnistada, et netis (mitte iha.ee-s) on ka mitmed suhted arenema hakanud ja oma alguse saanud. osad neist on siiani olemas, osad kontaktid on peale netist eemaldumist kadunud või on elu meid eraldanud.
kui kontaktide saamise poole pealt seda vaadata, siis tundub, et polegi sel suhtlemisel nagu midagi viga, aga kui asjale otsa vaatad ja seda olukorda natuke teise poole pealt hindad, siis saad aru, et ainult netisuhtlus ei saa olla rahuldust pakkuv ja hea. ajutiselt jah ja teatud aja on sul oma kontaktidest ju hea meel, aga pika aja peale tekitab see tegelikult inimeses depressiooni ja suhetes pettumust, muututakse natuke rahulolematumaks, kaob suhtlemisoskus ja vahel kaovad selle tulemusena ka muud olemasolevad „elus“ kontaktid ning oledki omadega üksinda jne. ja uuesti ollakse seal, kus tuleb minna netti, et ennast natukegi elusana tunda ja kus saaks veel teistega suhelda. samas kaotatud rahulolu enam tagasi ei saa. ja teada on ju, et kui pole rahulolu, siis saab ka suhtlemine otsa.
tean seda, mis tunne on neti vahendusel mingit suhet "korras" hoida ja see pole asi, mida tahaks enam korrata.
siit soovitus naistele- kui hakkate suhtlema meestega, tehke enne kindlaks, et tegemist pole netihoolikuga või muidu veendunud arvutihuvilisega. neil on omadus arvutis ka elada.