tooks siia ka näite selle arenemise kohta.
nt ma ise olin kasvavas eas enamuse ajast suhteliselt kinnine, vaikne, omaette hoidev ja selline oma moodi ning ma vist ei seltsinud ka eriti teistega.
kuna minu kogukonnas saadi elust nii aru ega osatud omavahel tundeid avaldada või otse välja elada (kui seda tehti, siis polnud see ka ohutu), siis polnud mul ka eriti seda oskust või tahet. praegu olen muidugi arenenud edasi ja kohati pean ennast natuke teiste suhtes tagasigi hoidma. st olen rohkem avatud kui kinnine, suhtlemist otsiv jne. ma arvan, et enamik neist, keda sellest ajast mind teavad, ei tunneks ära mind.
kuna siin olid teemaks venelased, siis ma ise tunnen, et ju siis midagi on, mis on mind tagant suunanud, et venelased rahvusena on mind huvitama hakanud. samuti ukrainlased jt kultuurid, mis on tuntud oma energia poolest.
aga mine tea, ehk oli see teine pool ka minus enne olemas. vahe on vaid selles, et siis ei saanud see kohe avalduda.
samas venelast meheks ikkagi ei taha