ihaldama kedagi...siis mida ihaldama? Tema ilu nautida? Temaga sugu teha? Temaga koos vananeda? Mis neist on väärtus, mida kadestada, mida oma kallimale keelata, et seda truudusetuseks nimetada? Filosoofiline kysimus.
Ebakindel inimene kardab, et vähimgi partneri tähelepanu lahkumine minult tähendab truudusetust. Olles veendunud, et ainuyksi teiste isikute olemasolust teadmine võib tähendada inimese kaotust. Enesekeskus - mina väärtuste ylistamist. See ei tähenda mitte partnerist hoolimist vaid jäägitut enesearmastust, omandiinstinkti. See (inimene) on minu asi ja ta peab olema nii nagu mina talt nõuan ja kui ta seda pole, on ta mind reetnud.
See on nagu autoritaarsus. Autoritaarsed reziimid on oma rahvalt nõudnud jäägitut oma hinnangute heakskiitmist, kus isegi "kardinate taha vaatamine" on toonud kaasa karistusi. Nii ka selle inimestevahelise truudusega. Minu arvates.
Kui sa hoolid jäägitult teisest inimesest, siis sa hoolid tema suhtumistest ja väärtustest. Tema kõrvalevaated on tema rikastamiseks. Tema hinnangud baseeruvad suureml kogemusel. Ja kui ta sealt kõrvalevaatamistest naaseb ikka minu juurde, ikka valib minu igavikuliste väärtuste nautimiseks, on see oluliselt suurem minu väärtustamine, kui ma oleks saavutanud seda teda kammitsais hoidmisega.