kui seda teist arutelu jätkata, siis mulle meeldis tegelikult nahkhiire vastus rääkimise kohta. see oli rohkem tõene.
kui osata naistega suhelda ja kui rääkida nendega, kes sinust ka aru saavad, siis saab ka sõber olla.
sina parma tahad meeldida - ja naistele eriti –, seega ei saa sinult siit midagi otsekohest vastuseks. seda enam, kui see peaks olema mehele ebamugav. kui sa oleksid otse vastanud ja seda mehe julgemist natuke selgitanud, siis oleks praegu muud arvanud.
mis sobimisse puutub, siis tundub, et siin sa ka väidad endale vastu.
kui teha sinust praegu näide, siis sinu jaoks ei ole asi mitte naise sobivuses, vaid sinu tahtmises panna need suhted naistega omavahel nii sobima, et te oleksite sõbrad. mitte nii nagu sa seda mehega seni oled saanud olla, aga sõbrad.
kuni sa seda ei taha (st kuni sul keelt hammaste vahel veel ei ole), seni ka „ei sobi“ sulle teistsugused suhted.
sa oled see mees, kes ei tahagi naisega vaid rääkida. või siis suhtled peamiselt selliste naistega, kellele sobibki, kui ei räägita ja kes endale sõpra ka ei otsi.
ning mis puutub sellesse, nagu oleks naistel emotsioone palju ja see segab sõber nendega olla, siis sul endal on samuti. seetõttu ka ei saa sul midagi (st sõprust naistega) olla.
samas sa aga tahad, et naistel neid nii palju ei oleks ja et nad kannataks kõik välja nagu seda sinu arvates mehed teevad. vihjan nendele ootustele, mis sul sõbra suhtes olid.
kas sa mitte liialt suuri ootusi naistele ei pane?
vahest sa vajadki sa just naistelt neid emotsioone ja meestelt midagi muud, mida naised sulle ei paku?
see on siis minu arvamus olukorrast sel teemal. vaidle vastu, kui saad