Järgevale loole mõeldes tõesti siuke küsimus. Kui üldse mõtlesin. Aga tegu tehtud ja tunda tuleb häbi ja seda tunnistada,et korra elus olen täie pasaga puusse pand!
Lugu järgmine. Tutvusin hotis neiuga. Kuna neiu tundus olema asjalik ja mõistlik,kolisime üle messengeri. Kus hakkas tulema jutt neiu raskest elust. Et isa pervo,käperdab teda. Ema olla viimane lehm ja tahtvat tema surma ja et neidu on vägistatud ka ja üldse siuksed täielikud õudukad. Ja kuna neiu oli suidsiidne,otsustasin teda aidata. Kuna mul sel ajal omal pereelu oli juba eelnevalt nässus ,oligi libedale teele minek kerge. Selle neiuga tekkis kiindumine ja armastus. Aga ka probleemid pold kaugel. Hakkasid ära jääma kohtumised ja ütlemised. Siuke kannatlik ja mõistev nagu ma olen andestasin kõik viimseni. Kuigi tema vabandused ära jäänud kohtumistele ja sellele miks mina külla minna ei tohi olid pehmelt öeldes väga lapsikud ja segased. Ning mul hakkasid kahtlused tekkima,et asi mäda... Aga kuna sain msnis rääkida neiu isa,ema,venna ja sõpradega,rahunesin ja asi läks edasi. Ja mida aeg edasi seda karvasemaks läksid kahtlused,kuni...2010 sügisel kohtusin kogemata neiu sõbrannaga. Ja siis sain pildi selgeks...kõik oli suur vale,olin vales elanud. Polnud neiul ei rikkurist pervost isa,ega lehmastunud ema. Ja pold neidu kunagi vägistatudki...ja ntx kui teadsin et neiu metsas pervo käes nuga kõril,oli tegelikult neiul isa surm. Ühesõnaga neiu varjas täielikult oma tegelikku elu ja elas kaksikelu ja sedagi segasel vabandusel. Kui asi välja tuli,sai neiuga asjast räägitud ja tundus et asi sai korda,kuid tegelikult jätkus see asi siiani. Mingi sogaga aetakse mind eemale et pärast mind süüdistada et ei hooli temast ja ei tunne huvi kuidas ta elab.selline jama kestnud 2010 veebruarist,kus neiu lubab endale minu aadresil kõike,alates ülbitsemisest,lõpetades... Ja otse loomulikult on mul oma pere lagunenud,naine lastega läind...kahju et olin loll ja lasin end valedel mõjutada ja jäin kallemaist asjast ilma. Eks omad vitsad peksavad kõige valusamini. Naisega olen leppinud ja läbi saame,kuid hinge ei too mul enam miski tagasi ega peret. Vot sulle headust...