Tavaelus ma olen inimene tänavalt, ma pole olnud kunagi midagi muud, ekraanil olles lihtsalt inimene jah tõmbab paremad riided selga, tavaelus
on inimene nii nagu ta on, ma ei pea sulle mitte midagi muud tõestama, ma ei pea tõestama, et ekraanil käinu peab igapäevaelus olema staar. Ma ei
pea tõestama, et ekraanil käinu esimene ja ainus ülesanne on tänaval mehi rajalt võtta, see ei ole minu elu ülesanne, mulle piisab täielikult, kui mul
on olemas üks inimene, kes minuga on minu elus, minu mees. Kuna nähtavasti see mees ei ole sina, siis ma ei pea ka sulle meeldima. Veel vähem,
ma ei pea üldse kellelegi meeldima, kui ma ei taha ega viitsi. Aga inimese välimust ja seksuaalsust ei kritiseerita isegi kahe silma all, veel vähem hakkaks
kultuurne inimene seda tegema teiste ees ja kellelegi näpuga näitama.
Jah, ma solvusin. Kuna ma olen naine, vaatamata kõigele.