Sa papi oled ikka ka - papi.
Mul ongi selline sarkasm välja kujunenud ja see kes aru ei saa,pole minu probleem. Mulle on võimalik öelda ja ma kuulan enamasti, mis mulle räägitakse, sest ma olen endiselt arvamusel et suhtes on vaja 2 inimest...ja et suhe töötaks on vaja kahte inimest..ja kui suhe hakkab lonkama tuleb sellest oma partneriga rääkida, mitte peita pead liiva alla ja joosta teise naise/mehe embusesse. Kui mina muudkui pingutan ja pingutan ja lihtsalt nagu püüan oma suhet päästa aga no ikka .... kaua sa suudad olla see üks kes pingutab ja üritab end muuta? Mingi aeg ju mõistad, et asi polegi niiväga sinus, kuivõrd mehes kes otsib midagi muud kui austust praegusest suhtest, otsib teisi väärtusied - milleks pole antud hetkel pereväärtus...ja on tõenäolised teinud endale teised tulevikuplaanid kui mina/või sina lootnud oleks...Ja mis jääb naisel üle? Leppida ja edasi elada mehega, kes tahab nö vabadust. Või tõesti mehest lahku minna ja ikkagi leppida olukorraga et sa polnud piisavalt hea sellele mehele, kellele sina kinkisid oma südame.
Ja siis mingi hetk avastab mees,et oi nääd teine naine on hullem, kui esimene ja hakkab uuesti pihta, kas otsib endale uue armukese või longib pea norus endise naise juurde vabandust paluma. Enamus naistest ka annavad andeks (nagu mina) ja siis saavad uuesti sama rehaga vastu vahtimist...Võiks ju arvata et võtsin õppust...Haa alles kolmandat korda sama reha ja ämbri otsa -sisse astudes sain aru, et nii see enam edasi minna ei või.
Kaua ma ikka pingutan suhte nimel, kui mu mees pingutab vaid selle nimel et kuskilt endale armukest ja voodipartnerit sebida.