Jah, mina olen demiseksuaalne ja miks mitte lausa aseksuaalne ja meeste seas on selliseid loomulikult samuti, aga ju vist jah, vähem. Kasutan teadlikult sõna "mõned", et keegi ei kargaks protsentidega turja
Maailmatunnetus on ju tavaliselt selline, millises ise elad, kui kogu tutvusringkond on elunautlejad, laiendad selle kõigile ja kui süütuna abiellunud ja surmani koos elanud, on normaalsus see. Muidugi kusagil ajusopis kõik teavad, et muu versioon on vist kusagil ka, aga kuna see ennast ei puuduta, siis seda nagu väga olemas ei ole ehk et siin monogaamiast kirjutamine on midagi ennekuulmatut, mõnes teistpidises keskkonnas minestaks kõik mõtte peale, et abielus olles oleks kena end üleval pidada kui vallaline.
"Kõigepealt, kui keegi mulle ütleks, et on minuga suhtes ainult seetõttu, et teised minuga seksida ei saa, siis ma lõpetaks sellise suhte." Selle peale läks mul küll silm suureks
Suhe, minu peas, on see asi, kus kaks inimest leiavad, et neil on koos hea olla ja nad enam teisi ei vaja. Tänapäevaste suhtevormide juures, kus suhe võib olla ka visiitsuhe või kaugsuhe on seda enam rõhk suhte puhul siiski monogaamsusel või nagu mujal maailmas seda nimetatakse, eksklusiivsusel. Seks on üks suurimaid suhte osasid enamikele inimestele, eriti meestele, seega sa ei saa seda eraldi võtta, aga kui võtad, on see seksisõbra suhe. Ka seksisõbra suhtes saab teha kokkuleppeid, et ollakse truud. Et milles siis probleem? Noh, mõne jaoks ei ole seks mehaaniline toiming, mida saab suvalise natuke sooja olendiga teha, nime küsimata ja nägu mäletamata, nende jaoks on see midagi väga erilist ja intiimset ja kõige suurem lähedus, mida pakkuda saab ja mida pakutakse ainult sellele, keda kalliks pead, niisugused tunnevad end hirmus kehvasti, kui sina seda toimingut igaühega tegema lähed, sest nemad ei mõista sind ja tunnevad end reedetuna. Teine teema on suguhaigused, rasedused ja ka suhte purunemine. Suhtes peab olema usaldus, kui mina ei saa enda partnerit usaldada ja pean kogu aeg kartma, et ta toob mingi haiguse või jalutab ühel hetkel minema, milleks mulle seda stressi vaja on?
Ma nüüd küsin, et kas sina mehena oled täiesti okei sellega, et sinu naine, kellega sa koos elad, on näiteks siin lehel ja kaob enam-vähem igal õhtul teiste meestega seksima? Sest miks ta ei peaks, teil ju see üksteiste toetamine ja asjad olemas sinuga?
"Et me koos saaksime paremateks, üksteisest hoolivateks ja õnnelikeks inimesteks." - aga seksite teistega? Tõsi, mõnele ilmselt tõesti peitub õnn selles. Ma tean meest, kes lahutas enda naisest ja leidis uue partneri, kellele meeldivat nagu temalegi, svingerdada ja nüüd ta olevat täiuslikult õnnelik, sest tema jaoks täius on seda teha ainult koos armastatud naisega. Jõuame jälle sinna, mis juba arutlusel oli, et partneri peaks endale valima sellise, kellega nägemus kattub. Variant, et mees tõmbab ringi ja naine nutab kodus silmi peast, ei ole naisele hea, kastead, isegi, kui ta sellega lepib.
Monogaamsuse seisukohast ma saan rääkida ainult iseenda eest, aga ma olen kindel, et see toimib minusugustel samal viisil (nii palju, kui ma olen nendega rääkinud). Omandihimu on see, mis paneb enda PARTNERILT truu olemist nõudma. Sellised seda endale ju ei laienda tihti. Mina ja minusugused aga - omandihimul ei ole mingit pistmist asjaga, kuidas meie keha funktsioneerib, demiseksuaalsetel tekib erutus ainult teatud tingimuste täidetud olemise puhul, sinna võib lisaks panna veel "ära tee seda, mida ei taha, et sinule tehakse" ja tunde, kuidas sa vaatad otsa partnerile, kes sind siiralt usaldanud on jne. Demiseksuaalsel on see "seisund" ka siis, kui ta on täiesti vaba ja vallaline. Lühidalt - mõni tüüp inimesi ei pea monogaamne olemiseks absoluutselt üldse pingutama, sest see lihtsalt on nende tavapärane loomus.
