teisalt et see on läbi tehnilise kanali siis tuleb teatud austuse kuid ka reservatsioonidega seda toimuvat võtta,
On teatud omapärad, mis tegelikult peaks meelde koputama et kui palju see inimlik kättpidi teretamine on väärtuslikum, ja mistõttu ei peaks ikkagi enesehinnangut sellistes kohtades toimuv mõjutama:
0. see on siiski vaid vahend. Ma ei jõua ära imestada kuidas inimesed põevad seda
bookist väljaviskamist ja seal toimuvat tõsiselt võtavad.
Ent peab meeles pidama seda et mitte lasta sel enda üle võimust võtta. Kuni pole kohtunud, siis see on vaid ekraanil toimuv kahemõõtmeline asi, mis on ainult puha pettekujutelm. See aitab muidugist imetleda enda naba, aga võib illusioonide ahelad teha samuti.
Eestis on see kõik levima hakanud laialdaselt vaid viimased 20 aastat, kohtuti ja loodi suhteid ka siis kui arvutist ei teatud midagist.
Kellegagi tutvudes tuleb see viia viivitamatult kiiresti siiski viia kolmemõõtmelisse maailma ja teretada kättpidi pigem.
Mida kauem on seda ekraani kaudu jutustamist seda suurem on oht et tegelikult tekib teineteisest vale arusaam, või siis tekib kiindumus enda loodud kujutelma, mistõttu siis ühel hetkel kokku saades on tunne et kohtud võõraga kellega polegi sõna rääkinud ja ei saada sõna suust.
1. s.t. teine reegel on et vaikus või vastuse puudumine ei ole vastus -- see pigem on tehniline viga, pole loetud, kohale tulnud, kui just pole eraldi kinnitus. Eks neid ole ikka neid kes endiselt arvavad et vaikus on "vastus" nii samas ruumis viibides kui ka kirju kirjutades mida ümbrikus saadavad. Ent mis juhtub kui proosalisel põhjusel kiri ei jõua kohale või vastus ei saa saadetud? S.t. tehnilised viperused on ka juhtumas. Samamoodi telefonivõrgu osas.
2. pseudoreaalsus, tegevus iseenesest,
Inimene kes kasutab arvutit vaid kipub siiski unustama, et kogu elu ongi vaid selles on ikka ohtlik. Ja siis tuleb elektrikatkestus või blokeeringud või lihtsalt tehnika ütleb üles, mis siis juhtub? Onlyfansi prostid siis valasid pisaraid et "kogu nende elu on seal". Ühel hetkel see muutub pseudotegevuseks omaette, selle asemel et näha et parem ikkagi kohe kohe kokku saada ja panna arvuti kinni. ( Ollakse ju arvuti taga ning see mis ekraanil toimub, kas pole imelik et see mõjutab heaolu nii palju? )
3. ebaisikulisus, näilisuse tekitamine
osa reegleid on võimalik muuta, teisi murda. -- automaatsed vastused mida saadetakse hulgi, hulgi saadetud esimesed kirjad,mis polegi vaid SULLE saadetud.
4. mitte kunagi sa ei tea et tegelikult on teisel pool ekraani kass. (S.t. te olete kõik ühtemoodi sootud ja võrdsed siin arvutis.)
Selle omaduse unustavad ära mehed kes saadavad raha teisele poole maakera, "õnnetutele", ning naised kes lubavad mölakas olemist endale.
Ning siis lolliks jäädes on see enesehinnangule ikka paras kolks küll.
30 aastat veel jututubades olles ka polnud nii palju seda jagelust kui praegu. 35 aastat tagasi aga alles tekkisid need "virtuaalkosjakontorid".
ning kirjad et "vastuse saates lisa postkast ja $5" stiilis on sama vana kui mooses seega.
jfjm, viidates teisele teemale -- ka hallil ajal suheldi palju viisakamas toonis ja kui oli ikkagi iga e-maili taga nimi, siis saanud ka naistel vabadust olla mölakas, "sest nad saavad valida". Naised ei ole privilegeeritumas seisuses. Serveri administraator on.
MIks? Sest KORD KIRJUTATUD, ALATI SAADAVAL JA JÄÄDVUSTATUD. Sedasi see arvuti võrkude puhul on. Ehk siis siinne Peetrus ei anna andeks. Kõik suhtlus kukub väga kähku alla nagu doominoklotside hunnik kui hakata "üks reegel sulle, teine mulle" käituma.
Hallil ajal põhimõtteliselt ikkagi välditi "nugade peale minekut". Muide, ka et oldi asjalik, siis tolle tooni tõttu ei teadnud mitte kunagi keegi, et kas teisel pool ekraani on koolipoiss või juba küps oma elu parimates aastates indiviid. Naised olid tihtipeale esimesed keda see närvi ajas ja seetõttu kibelesid küsima et "kui vana sa oled?", et kombata teisel pool ekraani olemust.
5. see kes asub serveri juhtmele kõige lähemal ning on root konto parooli teadev, on jumala asemik ses ilmas. IRC kanalitel siis ka "oma tuba, oma luba".
