Viimaste kuude jooksul on mõttetööks, analüüsimisteks ja arutlemisteks ohtralt aega jagunud. Nii leidsin end ka uuesti avastamast üht ammuloetud raamatut ja süvenesin sellesse sedapuhku märksa hoolikamalt kui 13 aastat tagasi. Annan lühidalt edasi kokkuvõtte peatükkidest, mis on terve mõistuse seisukohast lähtudes olulise tähtsusega.

Pisut autorist endast.

Inglise filosoof Stephen Law on kirjutanud paljusid filosoofiateoseid ning ta on ka populaarteadusliku
ajakirja Think toimetaja. Oma teoses „Filosoofia", mis on ühtlasi heaks abimeheks nii algajale
asjahuvilisele kui ka filosoofiakursust alustavale üliõpilasele, tutvustab Law lugejale filosoofia ajalugu,
selle harusid, filosoofia tööriistu ning pakub ka lühiülevaate maailma suurimatest mõtlejatest läbi
aegade.

Mis motiveeris mind seda kirjutama? On saanud kurvaks tõeks, et tänapäeval võib leida kõikjalt palju infot, aga
vähe teadmisi. Igaüks võib olla arvamusliider ja esitada valesid tõe pähe. Kuidas aga seda kõike ära tunda
või vähemalt arendada pisutki oma kriitilist mõtlemist?
Internetiajastul arvavad inimesed end kõike teadvat; jaga valimatult ja mõtlematult kõikvõimalikke linke, vaata mõnd videot ja igaühest meist võib saada üleöö
teadlane või mõne "absoluutse tõe" kuulutaja ja sotsiaalmeediaprohvet. Aga mis siis ikkagi tegelikult see „teadmine“ kui
selline on?

Law kirjutab sellest, kuidas teadmist on mitut sorti. Nende seas on tuttav olemise teadmine (näiteks: ma
tunnen oma kodukohta hästi), suutmise teadmine (ma tean, kuidas jalgrattaga sõita) ja tõdev teadmine
(ma tean, et kotkad on linnud). Filosoofia tegeleb peamiselt selle kolmandaga – sellega, mida tuntakse
väitmisena.

Tõdemus on üldsõnaline väide, mis midagi kinnitab, näiteks: „elevandid on hallid.“ Igapäevaelus peame
iseenesestmõistetavaks seda, mida me „teame“ selliste väidete põhjal, näiteks toetudes vahetutele
meelte andmetele või meenutades, mida oleme kunagi õppinud. Aga kas me ikka teame nii palju kui
arvame? Platon väitis, et teadmine on õigustatud tõene uskumus: teisisõnu, uskumused peavad olema
tõesed ja toetuma kindlatele tõenditele, mida võib pidada teadmiseks.

Näiteks skeptitsism on vaade, mille kohaselt meil võib olla küll arvukalt uskumusi, kuid tegelikult teame
väga vähe – ja kindlasti vähem, kui tavaliselt arvame teadvat.

Usk ja teadmine

Teeme intuitiivselt vahet usul ja teadmisel. Inimestel võib olla ekslikke uskumusi. Aga kui teame väidet p,
siis peab p olema tõene. Näiteks kui väidate, et elevandid on roosad, ja arvate, et teate seda, siis te
eksite. Aga kui elevandid pole mitte roosad, vaid hallid, siis ei saa te teada, et nad on roosad. Parimal
juhul saate seda lihtsalt uskuda. Isegi tõene uskumus pole teadmiseks piisav. Inimestel võivad olla tõesed
uskumused ilma mis tahes tõendite või põhjendusteta. Näiteks võib mõni kohtu liige oletada, et
kohtualune on süüdi, selle järgi, mis tal seljas on. Uskumus selle isiku süüst võib olla tõene. Aga see, mis
kellelgi seljas on, pole veenev tõend selle kohta, kas ta on kurjategija. Seega, kui see on põhjus, miks
kohus peab kohtualust süüdi olevaks, siis pole see uskumus teadmine, isegi kui see on tõene.

Law toob teise näitegi. Ma tean, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et astroloogia ei ennusta õigesti. Oletame, et loen oma horoskoopi ja usun ennustust hoolimata sellest, mida ma tean astroloogiast. Ennustus osutub paikapidavaks. Kas ma teadsin, et see on tõene? Ei, sest mul polnud mingit põhjust arvata, et ennustus oleks tõene. Teadmine vajab seega mõningat tuge, mõnd põhjust arvata, et väide, mida me usume, on tõene – lühidalt, see vajab põhjendust. Aga mis on põhjendus? Tavaline vastus hõlmab „tõendeid“. Selleks, et uskumuse kohta oleks tõendeid, on vaja mingit uskumusest eraldi seisvat
alust, mis kinnitaks, et see, mida usute, on tõsi. Näiteks usute, et roos on punane, sest näete roosi ja see
näib punane. Või mäletate, kuhu jätsite võtmed: panite need tualettlauale. Sel põhjusel usute, et need on ka praegu seal.

Loogika kasutamine

Vahel on tõendi ja selle vahel, mida see tõestab, loogiline side. Näiteks kui näete koera kassist tagapool,
siis kinnitab see loogiliselt uskumust, et kass on tõesti koera ees. Aga tõendid ei kinnita tavaliselt seda,
mida need tõestavad. Tavaliselt annab tõend vaid põhjuse – võib-olla väga hea põhjuse – oletada, et usk
selle küsimuse osas on tõene. Tasub märkida, et teil võivad olla suurepärased tõendid millegi
uskumiseks, kuid eksite sellegipoolest. Tõend ei anna tavaliselt loogilist tagatist, et meie uskumus on
tõene.

Niipalju siis põgusalt skeptitsismist. Nüüd liigume selle juurde, mis on teadmine.
Teadmine pole sama mis mitte millelegi tuginev uskumus, isegi kui see, mida usutakse, osutub tõeseks.
Aga kas teadmine on sama kui tõene uskumus, mida toetab usaldusväärne põhjendus? Ja kui
„põhjendatud“ peab uskumus olema, et kvalifitseeruda teadmiseks?

Kas teadmine nõuab kindlust?

Kui teadmine koosneb tõestest uskumustest, mida kinnitavad tõendid, siis kui tugevad peavad need
tõestused olema? Tavaliselt eeldame ainult, et meil oleks üsna hea põhjus arvata, et uskumus on tõene.
Ja see, et on üsna hea põhjus arvata, et uskumus on tõene, ei välista eksimise võimalust. Teil võib olla
põhjust midagi arvata, kuid eksite sellegipoolest. Kui ma kuulen, kuidas veepiisad aknale trummeldavad,
näen neid tumeda taeva taustal mööda klaasi alla voolamas ning uksest astub sisse minu sõber
vihmavarju raputades ja põrandale märgi jälgi jättes, ise seejuures vihma kirudes, siis on mul igati
põhjust arvata, et sajab. Aga on ikkagi võimalik, et ma eksin – võib-olla on minu sõber seadnud vastu
akent muruvihmuti, jätmaks mulle mulje, et sajab.

Need olid siis mõned fragmendid ja näited uskumusest ja teadmisest. Kel huvi, võtab raamatu kätte ja
loeb ise kõigest täpsemalt.

Räägiks lühidalt ka poliitilisest filosoofiast ja ühiskonnast. On selge, et kõik me peame pöörama poliitikale
tähelepanu. See puudutab meid kõiki ning me ei pea tundma mitte ainult oma õigusi, vaid ka kohustusi,
mis meil üksteise suhtes on. Räägime vabadusest, kas sellel on piirid? Suurem osa inimestest nõustub kindlasti, et vabadusi tuleb piirata siis, kui neid kasutatakse kaasinimeste kahjustamiseks. Vabadus autot juhtida võib olla hea, aga mitte rahvast täis kõnniteel sõitmiseks. Ehk siis - inimene peab
olema vaba tegema, mida soovib, kuni see ei kahjusta teisi. Kõik, mida riik sinult nõuab, on see, et kodanik teostaks oma vabadusi ilma teisi selle käigus kahjustamata.

Deduktiivne arutlemine

Vahest kõige iseenesestmõistetavam viis näitamaks, et väide on mõistlik, on
esitada selle toetuseks argument. Selline argument on järeldus, mis koosneb ühest või mitmest eeldusest
ja lõppjäreldusest, mille puhul eeldused peaksid ratsionaalselt järeldust toetama.
Näide lihtsast deduktiivsest argumendist:

1. eeldus: Tom on inimene.
2. eeldus: Kõigil inimestel on ajud.
Järeldus: Tomil on ajud.

Iga loogilist argumenti, mille puhul eeldused viivad loogiliselt järelduseni, nimetatakse kehtivaks. Näiteks
ülaltoodud argument on kehtiv. Kui argumendi eeldused on tõesed, siis peab ka järeldus olema tõene.
On võimalik koostada ka igati kehtiv deduktiivne argument – seega loogiliselt korrektne – kuid see viib
väärale järeldusele, sest üks või mitu kasutatavat eeldust pole tõesed. Näiteks:

1. eeldus: Elvis Presley on elus.
2. eeldus: Kõik elusolendid asuvad Brasiilias.
Järeldus: Elvis Presley asub Brasiilias.

Nagu esimese näite puhul, on ka see argument kehtiv. Kahele eeldusele peab järgnema järeldus. Aga see
järeldus on väär, sest eeldused on väärad. Tagamaks tõest järeldust, peame veenduma kahes asjas:
argument peab olema kehtiv ja kõik eeldused tõesed.

Induktiivne arutlemine

Deduktiivne argument pole ainus pädev järeldamise viis. Induktiivses argumendis tehakse samuti
järeldusi teatavate eelduste põhjal. Kuid keegi ei eeldagi, et eeldused viiksid loogiliste järeldusteni, need
peavad vaid pakkuma järeldusele loogilist tuge.

Üldistuste tegemine

Oletame, et tahtsin kindlaks teha, kas kõigil virsikutel on kivid. Kuidas ma saaksin seda teha, arvestades,
et ma ei saa kontrollida kõiki võimalikke virsikuid? Ma võiksin proovida lõigata pooleks tuhat virsikut ja
esitada oma arutluse umbes nii:
Esimeses virsikus on kivi. Teises virsikus on kivi. Kolmandas virsikus on kivi... ja nii edasi... Tuhandendas
virsikus on kivi. Järeldus: Kõikides virsikutes on kivi.
See argument sisaldab ei rohkem ega vähem kui tuhat eeldust ja järelduse, kuid eeldused ei kinnita
loogiliselt järeldust – säilib võimalus, et tuhande esimeses virsikus pole kivi.

Võtame läbi ka eksijäreldused

Eksijäreldused on arutlemise vead. Sageli pole viga hõlpsalt märgatav ja nii võivad inimesed kergesti
argumentidega liimile minna.

Relativistlik eksijäreldus

„Minu jaoks on see tõde,“ ütlevad sageli need, kes vaidluses alla jäävad. See on nende viimane trump.
Inimesed usuvad muidugi erinevaid asju, see on paratamatus, aga kas tõde võib samamoodi varieeruda?
Mida ikkagi tähendab „Minu jaoks on see tõde“?
Oletame, et püüate veenda oma päkapikkudesse uskuvat sõpra, et tõenäoliselt ei ela küpsisekarbis
päkapikke. Aga tema vastab: „Nojah, aga mina usun, et seal elavad päkapikud.“ Tõenäoliselt peab teie
sõber silmas, et tõde päkapikkude olemasolust on suhteline. Nende kohta pole sõltumatut objektiivset
tõde – asi on lihtsalt nii, nagu keegi tahab uskuda. Miks ta nii arvab? Tihtipeale aetakse segi see, mida
keegi usub, ja selle tõepärasus. Võib olla tõsi, et ma usun, et Pariis on Saksamaa pealinn. See ei tähenda,
et “Pariis on Saksamaa pealinn“ oleks tõene. Kui see nii oleks, võiksin teha tõeks kõik, mida usun, näiteks
selle, et oskan lennata.

Räägime ka toetumisest autoriteetidele

Meie uskumused on sageli põhjendatud sellega, et selles valdkonnas autoriteetne isik ütleb, et see on
tõsi. Kui automehaanik soovitab mul panna auto radiaatorisse vett, aga mitte õli, siis teen ma tema
soovituse kohaselt. Ent vahel on „autoriteedile toetumine“ kahtlane.

Kas „autoriteedi“ usaldamine on põhjendatud?

Kui keegi usub, et leiab täiusliku partneri, kuna ennustusküpsis seda ütles, siis peab ta küpsist
usaldusväärseks infoallikaks. Näidet võib pidada tobedaks, aga mõelge, kui sageli reklaamitegijad
eeldavad, et me usume „kuulsuse“ heakskiitu. Miks peaks mõni teletöötaja olema paremini
informeeritud autokindlustuse või kosmeetiliste maskide osas kui teie või mina? Isegi kui kellelgi on
vastav eriharidus, ei pruugi ka tema pädev olla – kui ta on mingil alal asjatundja, siis peetakse teda
asjatundjaks ka valdkondades, milles ta seda pole.

Infoajastul on kahjuks paljude inimeste autoriteetideks saanud sotsiaalmeedias „tõde“
kuulutavad väärteave levitajad ja mistahes fanaatikutest koosnevad kommuunid, kes on üliharuldaste ja spetsiaalsete "väljavalitutena" kõikvõimalikele saladustele ja teadmistele jälile saanud ning soovivad top secret - laadi salastatud materjale ka lahkelt oma järgijatega jagada.
Lugejatel tuleb aga enestelt esmalt küsida, kriitiliselt mõtelda ja teavet hoolikalt analüüsida ning seejärel selgitada välja, kes on kõige selle taga. Lühidalt öeldes: teabeallikas tuleb kindlaks teha. Halvimaks tegutsemisvariandiks on loomulikult tormata esimesel võimalusel kogu kättesaadud infosaasta teistega jagama. Nii mõnegi inimese lemmiklauseks saanud üleskutse ja loosung "Mõtle oma peaga!" omandab nüüd märksa teistsuguse tähenduse ja mõtte.

Tuleme tagasi autoriteetide juurde. Näiteks kas tasub uskuda, et mingi firma juures töötavad teadlased
annavad meile selle firma toodete kohta erapooletut nõu? Või kas tasub usaldada „valitsuseksperte,“ kes
väidavad, et see valitsus saab hakkama paremini kui ükski teine?
Näiteks pani Orson Wellesi kuulus Maailmade sõja raadioettekanne 1938. aastal paljud kuulajad uskuma,
nagu ründaksid neid tulnukad. Üks naine üritas seepeale end isegi mürgitada, kuid tema elu suudeti siiski
päästa. Seega on paljudele meist meedia suureks autoriteediks.

Tutvume pseudopõhjalikkusega

Üle maailma istuvad kuulajad turundusekspertide, elustiilikonsultantide, müstikute, usujuhtide ja teiste
isehakanud gurude jalge ees ning ootavad uut sügavat ja põhjalikku kuulutust. Kuidas need valgustatud
indiviidid on oma tarkuse saanud? Kahjuks lollitatakse kuulajaid tihtipeale pseudopõhjalikkusega.
Mulje avaldamise kunst on üpris kergesti õpitav. Ka teie võite esitada sügavalt ja tähendusrikkalt kõlavaid
seisukohavõtte, kui võtate vaevaks silmas pidada lihtsaid reegleid. Esmalt püüdke väita midagi täiesti
iseenesestmõistetavat. Aga tehke seda v-ä-g-a a-e-g-l-a-s-e-l-t ja arusaadava noogutusega. See töötab
eriti hästi, kui on mingit pidi seotud mõnega elu suurtest teemadest, nagu armastus, surm ja raha.
Proovige seda omaette. Kui väidate kaheldamatut piisava veenvusega ja teete seejärel sügavmõttelise
pausi, võite peagi märgata, kuidas kuulajad nõusolevalt noogutavad ja usuvad.
See oli alles soojendus, kuid detailsemalt võib lugeda juba ise raamatust edasi. Igatahes piisas sellestki, et saada teada, kui lihtne on igaühel
endal võimalik luua taolist pseudopõhjalikkust ja kuidas mitte sattuda taoliste tegelaste küünte vahele.

Mõistlikkuse määrast

Vahel eeldatakse, et kui uskumus ja selle vastand pole veenvalt „tõestatud,“ on mõlemad uskumused
enam-vähem võrdselt mõistlikud või ebamõistlikud. Ent see on väär. Uskumused võivad mõistlikkuse
osas märkimisväärselt erineda. Nüüd aga mõistlikkuse skaala juurde, alustame ülalt ja liigume allapoole.

Äärmiselt mõistlik. Apelsin minu ees on reaalne.
Väga mõistlik. Elektronid on olemas, kuigi me ei näe neid.
Üsna mõistlik. Arvestades universumi mõõtmeid, on tulnukad olemas.
Üsna ebamõistlik. Elvis on elus: tema „surm“ oli vandenõu.
Äärmiselt ebamõistlik. Päkapikud ja haldjad on olemas.

Skaala alumise osa hõivas uskumus, et muinasjututegelased on olemas. See on äärmiselt ebamõttekas
uskumus: pole ühtki veenvat tõendit nende olemasolu kohta, küll aga selle kohta, et need on välja
mõeldud. Mõistlikkuse skaala keskel asuvad uskumused, mis pole ei eriti mõistlikud ega ka mitte eriti
mõttetud. Võtame näiteks uskumuse, et kusagil universumis eksisteerib mõistuslik elu. Tõesti, meil pole
otseseid tõendeid selliste maaväliste olendite olemasolu kohta. Teisalt me teame, et sel planeedil on
tekkinud mõistlik elu, ja samasuguseid planeete peab olema universumis arvukalt. Seega pole sugugi võimatu, et kusagil eksisteerib mõistuslik elu.
Aja jooksul võivad uskumused muuta oma kohta mõistlikkuse skaalal. Aastakümnete vältel ei peetud
elektronide olemasolu eriti mõistlikuks. Arvestades vahepeal lisandunud teaduslikke tõendeid, on see
nüüd väga mõistlik. Uskumus, et maakera on lapik, mis kunagi tundus päris mõistlik, on nüüd täiesti totter.

See skaala võib olla inimeste lõikes erinev, sõltuvalt nende informeeritusest. Mõned arvavad, et usk
Jumalasse on mõistlikum kui usk haldjatesse. Teised peavad seda üpris vähemõistlikuks või umbes sama
mõistlikuks kui tulnukatesse uskumist. Need, kes väidavad end olevat vahetult Jumalat kogenud või
arvavad, et imed ja muu selline on üsna veenev tõend Jumala olemasolu kohta, võivad selle paigutada
päris skaala ülemisse otsa, isegi kui tunnistavad, et nende uskumust pole võimalik „tõestada“.

Kokkuvõte on sellega esitatud, tänan lugemast ja kaasa mõtlemast!

Lugesin ja mõtlesin kaasa 🙂.. aga sa tead ju isegi, et teema läheb jalutama nagu kõik muugi ... enamuse lugemisoskus pole kohe kuidagi seotud mõtlemisega

Ma tänan.
Kui kasvõi üks inimene loeb ja mõtleb, on sellest ehk abi.

Laenasin netiavarusest, aga mõte on mul sama
...Kui praktilisele inimesele on mõistus vahend käitumisjuhendi valimiseks või loomiseks, see tähendab tegutsemist häirivate nüansside ja pooltoonde kaotamiseks, siis intellektuaalile, kutsumuslikule mõtlejale pigem olukorra ja seoste kirjeldamiseks kogu selle keerukuses, nüansside ja pooltoonide esiletoomiseks. Paindlikum ja hõlmavam mõtlemine välistab tegutsemise, inimese elu aga põhineb tegutsemisel. Seda õigupoolest juba oma eeltingimustega – mõtlemisvõime kasvab ja avardub just nimelt siis, kui see on tegutsemisest lahti haagitud.

Sekkumispretensioonita vaatlejapositsioonile tõmbunud kutsumuslik mõtleja Ilmar Vene ütleb, et paindlikku, nüansirikast ja avarat mõtlemist (mis muide on ka sallivuse eeldus) "ei saa oodata kõigilt, sest lihtsustaval kahestamisel põhineb inimeste elu. Paindlikum mõtlemine ainult häirib sellel rajanevat elukorraldust, mispärast inimesed on üldreeglina ka nii tõrjuvad igasuguste targutuste suhtes /.../ Inimestele pole lihtsalt tarvis paindlikumat mõtlemist – see segab; konventsionaalseid tõdesid seevastu on väga tarvis, sest nad toetavad ja innustavad" (Ilmar Vene, "Gustave Flaubert inimesena" Akadeemia nr 5-7, 1989).

Olen siin korduvalt väitnud, et ainult lollid teavad, sest neile on nii õpetatud. Tark kas usub, arvab või kahtleb.
Elame kristluse kujundatud must-valges maailmas, kus peab toimuma pidev hea ja kurja vaheline võitlus. Kristlus ei tunnista musta ja valge vahel halli, seda maailmavaate, mitte optika seisukohalt. Tegelikkuses on aga must ja valge halli piirväärtused, millele hall võib küll lõpmatuseni läheneda, aga mitte kunagi ei saavuta.
Kristlus väidab, et hea laps sünnib kurja maailma ja peab kogu elu kurjusega võitlema, et ise heaks jääda, Aga mis on tegelikult hea?
Tõe vastand ei ole vale, vaid teine tõde, mis mingil põhjusel tõekuulutajale ei sobi. Ei eksisteeri absoluutset tõde, võib olla vaid antud kohas, antud ajahetkel toimiv kokkuleppeline tõde, mis juba homme võib muutuda.
Filosoofia ongi katse sellel hallil maastikul, erinevate tõdede vahel orjenteeruda,
Samas dialektikud väidavad, et ilma vastandumisteta ei toimuks arengut.

mis on tegelikult hea?
jfjm,
kui sa tahtlikult kellelegi kurja ei tee, võidki headuse võrdkujuks end pidada
aga kas nn kokkuleppelised tõed, mida iga hetk võiks muuta, üldse tõe kriteeriumile vastavad?
oletame, et sulle meeldib õlu ja A-korviga naised- see on sinu hetke eelistusel baseeruv valik ja tõde.
kas sa homme põlgad õlle ära ja jood ainult koirohuleotist ning onaneerid hiidtisside peale? tõenäoliselt mitte.
seega jäävad, ajas pikemalt püsivad väärtused loovad eelduse mingiks tõe defineerimiseks.
kuigi muutume me kõik ja iga hetk..
aga on tundeid/põhimõtteid, mis saadavad sind läbi elu muutumatuna.
näiteks tingimusteta armastus- üks võimalus igaviku puudutust kogeda.

Teema aruteluks väga . see , et kas keeratakse see ka pekki või ei näitab aeg ( eeldus on suur , et keeratakse ).Päris pikalt pidasin endga aru kas kribada või ei aganuh siin ma siis olen hetkel.Kindlasti annavad Law artiklid palju mõtlemisainest jne . Inimestena me olemegi nati vahest kummalised olendid kes kipuvad palju arvama seejuures mitte omades teadmisi ( ei saa ka ennast sellest välja jätta ). Mulle väga meeldib see tera Mente et manu - mõistuse ja käega. Enne mõtle siis tee või enne ütle siis tee jne. kipume kiirelt tegema aga kas ka mõtlema ??? ei taha nokkida aga her Jfjm siis sinu väites , et ainult lollid teavad sest neile on õpetatud on kerged mõrad ,kui end pehmelt väljendada. lolli ei ole võimalik õpetada selleks puudub lollil üks pisike asi nimelt mõtlemisvõime ja seeläbi ka võime arusaada õpetatust. ärme eelda , et kõik inimesed on võrdsed, kaugel sellest, seda küll propageeritakse kuid ... . Ok on asjaga nagu on . Su teine väide , et elame Kristluse kujundatud must-valges maailmas . Ma siiski väidan , et sa oled oma väitega kusagil kauges keskajas kus nõiad aeti riitadele või rebiti neljaks.Ka kristluses on aeg liikunud jah 10 käsku on endiselt 10 käsku aga ka kristlus on muutunud värvispektrilt kirjumaks. Kuid arutada etteantud teemas on alati kirgastav kui lauataga istuvad inimesed kes mõtlevad , kaasamõtlevad jne ja siis pole ka patt nautida sinna juurde klaasikest head jooki ,kas konjaki ,viski või mis iganes näol . Edu!

Ufod jah jälle tiirutavad. Ja läbu on läbu.

Kommar, sul läks vist postituses midagi sassi?

kõike võib olla, vähemalt üritatakse mõelda

Iha kuulsad narrid: kommar, ellips ja jfjm ja luukera. Ja siis nais tolad caprichosa, miisu ja madleen. Iha läbustajad.

Ega tola loll pole!

iha kuulsaim kesksoost ohmoon natukeneveel tegi järjekordse sisukalt temaatilise filosoofilise postituse
arenguruumi muidugi seltsimees filosoofil natukene veel on

Viimane postitus c.. on muidugi eriti sisutihe

Sa lits vaata ennast,sa oled sada korda hullem.Sinu sõimlemised on igas teemas,oleks aeg juba sulle litsile suukorv pähe panna.

mitme sisutiheda või temaatilise postitusega proua touch on viimase paari aasta jooksul maha saanud?
(sõimlemine ja anekdootide ning wikipedia tekstide kopeerimine ei lähe arvesse ).

see on ammu teadaolev fakt , et inimene vajab nii mängu ja ettekujutusi kui reaalselt olevat. On osa, kes lendavaid taldrikuid uskusid aga kui külm sõda lõppes, oli ka selgus neile ehmatav kui vaikselt tulid tõed: olidki droonid siis juba olemas, erinevate kujudega. Eriteenistused tollal otsisid kohe teate peale piirkonna , sest tegemist oli saladusega.
Mängud - tänasel päeval täiskasvanud istuvad arvutis ja mängivad , ka sõda ja samas kui tuleb ajateenistusse minna - otsitakse ehtsas elus kuidas minekut teha, asendusteenistusse minna , üldse eemalduda - hakatakse petma usuga või siis esitama tohutuid nõudeid : iga nädal peab koju saama , korter on võetud üürile(miks aga õigelajal teenistusse ei läinud?), laps sünnib(vähemasti siis saavad vitupoolikud oma ühisele lapsele isanimegi) jms.
Elu on tegelikkus tervikuna mäng, vahe on ainult fantaseerimisel ja tegelikkusel, kujundi loomisel. Osa elust on ühiskonnapoolne tõukamine ja jõupoliitikat nii heas kui halvas viib siis läbi - kohus ja siin peab silmaspidama, et kaalude 0 saab kontrollida riiklik standard, seega standardit muudetakse(seadusi täiendatakse).
Kes arvab, et Elvis elus ja mõni , et Hitler jne. Kuigi Amazonase ümbrust oleks droonidega võimalik uurida ja soojusmäärangutega, jäetakse mulje - ärge mine sinna , seal võõrad suguharud tapavad sinu ja ainult suhtlejaks saab olla giid või tema usaldusisik ja nii sureb ajuti jälle mõni ainukesena elusolev suguharu liige(miljoneid aastaid vanast) ehk siis manipuleerimine (mäng) toimib vastavalt teadlaste soovile(tohutu raha). Kui inimesed käivad seal metsas alasti ja kirjutada ei oska , siis meie kliimas alasti ei saanud käia aga peale pärisorjuse kaotamist arenes eesti kirjakeel ja mõistus kiiremini. Seega võimalik, et varjatud inimesed Amazonases on hoitud osaliselt umbolekus(tagurpidi vabamüürluse poolne arendus "töömesilasteks ja pimedateks" ning tegelikkuses kuskil sõõriku sees võib olla elatakse head elu või sealt väljakäies teatud klassil.
Praeguses sõjas on ju samuti näha, kuidas venes püütakse üle terve Aasia, Siberi püüda massi , paljasjalgseid sõdima(riided ostku ise) ja see toimib nagu arvutimängus. Kuldne mass aga näeb vaeva oma varanduse peitmiseks või varastatakse juurde - ka see on mäng kuid tõeline , sest usutakse õigusesse teise töö ümberjagada. Võimu jagamine on ükskõik millisel tasandil olnud läbiaegade ja kellegi mahitusel.
Filosoofia on ise väljamõeldud kunst peibutamiseks. Väljenduseks- suurusehullustus, seksihullus, piinamised, jms. ebaterved hood.
Seda näitab lihtsus teadusest- tohutu IT ja käiakse Marsil jm., ennustused maavärinateks või vulkaani purskeks öeldi 50 aastat tagasi kirjanduses on ennustatavad nädal või rohkem ette ja tänasel päeval - max või vähem kui 2 päeva enne hakatakse teavitama.... aga kui kaevavad ühe kihva maa seest - selle põlvnemise määravad kohe , et miljon aastat vana ? kas pole imelik? Mida täpsemaks muutus tehnika, seda kaugemaks muutuvad teatud asjad ning teatud asjade toimingut ei suudetagi määrata ette ega kohe järgnevat .
Võimalik, et ongi nii kõiges - mida soovime näha ja taluda või ettekujutada ja olla põnevil.
Ainuke, mis on muutunud - enam ei ole vaja TV vaadata, toota sõjafilme, ka nende muude hilpharakate ronimist mingid moootorrattahiired jms., -sest tegelikkuses on näha kui otse tandrilt. Seda võib ka nimetada hirmutamise külviks , sest varem oli filmidel - alla 14, 16, 18 .a. märge aga nüüd on see kõik Uudis ja teade, dokumentaal.
Inimeste arvamused on mõtlemist arendavad aga sellegipoolest ei sobi kõik riiki juhtima, isegi need - kes arvavad , et on suutelised seda tegema. Ka siin ihas on sama - tegemist on erootilise suhtlussaidiga ja lausa on vastuseis millegi muudatuseks nt.foorumis , kõlblikkuse suunal ja valik tehakse - kes võib ropendada ja nilbusi pilduda , lihtsalt sõnnikut kopeerida ja laadida igas teemas = võrduvad parimad ja teisi ignoreeritakse näotult poriga valades või siis lihtsalt keelustamisega, vastata foorumis. Olukord läheb hullemaks ja oluline pole üldse - nagu keegi siin kirjutas : võib olla kaob ära iha. Ihas olnud inimesed ju jäävad ....!
See ongi kiirloetult , lihtne, lugemiseks ,ka meie Dostojevskile ehk siis Dragunovile
Midagi on ka mõniaeg tagasi avaldanud https://www.err.ee/1608778327/oliver-laas-piir-too-ja-mangimise-vahel-on-hagustumas

Teema on aktuaalne veel praegugi, eriti aga strapiga.

Jah sir Dragu, Minu tänase arutluse teemaks on olnud, et mehed küll arvavad et valitsevad maailma, aga tegelikult on nad ainult mängukanniks naiste käes. Kõvad mehed küll arvavad, et kepivad naisi, aga tegelikult saavadki ise strapiga.

jfjm aga praegu terve euroopa ja eriti eesti näitel on näha et naisministrid on persse keeranud kõik. (ei tea kelle käske täidavad mis junkistanist tulevad?).

Ent jah, pole mõtet kempleda ja olla tugev ja rikas. olla "kõige nõrgem ja vaene" on väga hea taktikaline eelis -- las hakkab see käsutaja puid laduma, süüa tegema, kasima-koristama, ning kõike muud tegema lisaks kui ikka veel kraaksub ja arvab et mina polegi oma kodus peremees...

Selleks, et naised ei saaks maailma persse keerata, on loodud peded, kes nende pilli järgi ei tantsi.

Ilmselt see norm seal kahevahel, ainult mehed või naised ei kõlba mingis kontekstis, nad peavad ikka segi olema ja eriti võõrastega. Siis vähe rahulikumad ka.

impala76
2024-01-04 20:48
Ilmselt see norm seal kahevahel, ainult mehed või naised ei kõlba mingis kontekstis, nad peavad ikka segi olema ja eriti võõrastega. Siis vähe rahulikumad ka.

-------------------------------------

no aga praegu just nii ongi nagu kirjeldasid, ning tulemust näed -- katastroofi äärel kõik.

Ma naljaga pooleks rääkisin.
päriselt usun, et inimkond areneb mingis suunas ja see toimub lainetena nagu ka pereelus. Me kõik oleme panustanud alates sünnist kuni ....

Kuid nähes viimaseid valimistulemusi tundsin et meid on panustatud; sest toimus areng, kuigi taandareng.

Taandareng kus?
Lihtsa inimese teemad näiteks, kus olid meie vanemapalgad? Praegu ilge ohkimine, riik ei püsi püsti ilma maksudeta. Pigem kust võtta ja kellele meelejärgi olla.

Eks ikka siin. Eestis, et kui inimesed ise valisid selle hunta pukki mis pidevalt korruptsioonist lokkav ning ikka jälle sama jama. Kui nii siis olgu rahul et järjest kehvemaks läheb. Tõsteti tulumaksu ja langetati lastetoetusi, tehakse uusi makse, aga vot võõrriigi panku mis eestis -- neid vot ei maksustata.
Eks kui vabadus antakse ära niisama ju siis ei hinnata seda piisavalt. Meil on kehvad ja väga sõjakad amoraalsed "liitlased" kes on laostanud selle "iseseisvumise" ajast peale. Eesti tegelikult pole enam ammu "vaba" -- võõrriigi sõdurid siin, ning pole oma raha, võõrriigi pangad kes viivad tulu maksuvabalt välja, ning kõike seda juhitakse väljastpoolt eestit (-- neid otsuseid ei tehta eestis). Ka eesti kroon kui algul tuli siis oli "rool lukus" juba.
Kuid miks Eestis inimesed käituvad nagu oleks nad immigrandid, mitte peremehed omal maal et kus miitingutele ei tulda .. või siis on ühed ja samad näod?

Eesti kui sai "iseseisvaks", siis ei olnud riigivõlga. Oli ka veel vara lisaks. Kuid sellest hetkest peale on laostumine. Ja praegu need kes on pukis nad varastavad kõik paljaks ja müüvad maha, ning konflikti puhkedes on nad esimesd kes ümberistumise lennuga ära plehku panevad.
Seega, nende teguviis pole sugugi selline et mis annaks võimsuse valmiduse minna vallutama peterburi, nagu naisminister praalib...
ning eesti inimeste asemele tuuakse need kel pole midagi aimu sellest kes on Kalevipoeg. Sest need inimesed kellest oli asja ja kes teadsid, on juba ammu välja söödud/aetud, antud mõista et pole vaja.


Võrdluseks ... saksamaa majandus oli laostunud, ent õige mees pukis seal oli suutnud rahva kokku liita, anda neile usu oma riiki -- tulemus et riik tuli lühikese ajaga majanduslikust laostumisest välja.

tulevik on tume.
On neid kes arvavad et eesti eksisteerib ehk vaid paar aastat, ning kui see reil peldik tehakse mis oma "eesmärgi" ära täidab, siis on kõik.
Piisab kui siinsed "parasiitliitlased" provotseerivad naaberriiki ja teevad midagi ääretut rumalat, siis hakkab eesti pinnal järjekordne anglosaksi kurjuse impeeriumi ja venemaa vaheline järjekordne sõda... Ning muudetakse eesti jalgpalliplatsiks, kus kõik segamini, mis kantakse "korstnasse", müüakse maha "rahu tegemiseks" hiljem, ning tulevikus on vaid rohtukasvanud raudtee kogu eestis kus paar peatust ja mahajäetud militaarbaasid, sest egas padruneid kah pole, need said lähis-itta ära saadetud.

Seda oleks saanud jah lihtsamalt kirja panna, paras annus viha siin.
Tulevik on tume, siis kui näeme kõike mustvalgelt ja otsime absoluutset tõde.

Aix pljat,pänn on ikka alles

impala76
2024-01-05 12:10
Seda oleks saanud jah lihtsamalt kirja panna, paras annus viha siin.
Tulevik on tume, siis kui näeme kõike mustvalgelt ja otsime absoluutset tõde.

------------------------------------


ma pole veel vihastanud.

Ent palun väga, pööra aga jutt ringi ja tõesta et eestis jube hea elada ja järjest paremaks läheb, ning viimase 30 aasta jooksul on järjest paremaks läinud. Loogika alusel on seda võimalik teha ja kohe teema alguses on see moodus kirjeldatud. Näiteks et "Meeldiv uudis! NÜÜD saavad kõik lapsed käia Tartusse lasteaeda" (kuigi tähendus on et k6ik maakonna lasteaiad on kinni). "Meeldiv uudis! Nüüd saavad inimesed käia end kaubamajas soendamas..." ....

Eestis ongi hea elada.
Alates taasiseseisvumisest oleme palju saavutanud. Praegu jah üleilma rahulolematus ruulib ja see ongi osa inimkonna arengust.
Sätime inimestena end väga halba olukorda, et mõista kui hea meil tegelikult oli.

Elu läheb veel paremaks, eksole. Eestimaa on maha müüdud.

Dressident kaljulaid ütles ka ju ühes aastavahetuse kõnes "Me pole mitte kunagi varem nii hästi elanud. ee,,, Meie, mitte teie!" . NIng oli veel üks endisest kommunistist sadist kes ütles et "selles kriisis tahakski elada", aga ise ta polnud teps mitte sama pulga peal.


Võrrelda tuleb siiski ju võrreldavatega, mitte tuua alati et "no aga aafrika muldpõrandad..." või et kui kehvad ja kitsad eluolud, soovitada et võtke kits kah tuppa elama lisaks... Või et kui on külm siis no tee aken lahti ja tuuluta selle -30 kraadise külmaga, et tunneks kui sooooeee on toas.


("Ruumi on siin küll ja küll!" ütles ütles Alice ja võttis suures mugavas tugitoolis istet. (Märtsijänese juures teejoomine Kübarsepa ja Uni-hiirega) ).

Jah vajutad õigele nupule "meie ja teie" töötab alati, et edu siis sellega.

Kõik on juba kindlasti aru saanud, millist erakonda härra Rahu esindab, aga seksisait pole just parim koht poliitikale.
Kui on kindel soov midagi kirjutada, siis mõtle neile Socratese kolmele sõelale, millest Härra Kommar kirjutas.
Kas sa tead kindlalt seda millest tahad rääkida? Kas see on hea või halb, mida öelda tahad ja kas teiste jaoks muutub midagi, kui nad seda kuulevad?

Kõva seksisait ikka.

jfjm, seda "erakonda" eestis ei ole veel, et mida esindada. Kõik on ju nagunii "kontrolli all". Seda ka ütles üks kadunud hing, et eestis selline vastupanu jõud puudub.

Küll aga on see kasulik ja faktid ise ju räägivad. Kes mäletab see mäletab.

Kui tahad maailma parandada, alusta iseendast.
Ära virise selle üle mis halvast, Vaid otsi seda, mis hästi ja elu tundub kohe palju ilusam

jfjm, nu seda ütle parem peaministrile... ja veel kaugemal olevatele kes luba küsimata jumalat mängivad.
jms. kes häbematult lausa teiste riikide poliitikasse sekkub.

aga siin kohalikel pole probleemi ju -- piisab kui palju punkte saab ja las igaüks teeb omale autahvli.

Kaja on tu li tüdruk ja ta teab suurepäraselt, et teeb poliitilist enesetappu, aga keegi peab ju riiivankri sellest sitast välja vedama, kuhu kaabud ta suure hurraaga juhtisid.

nu vaata ajalugu -- see sohu vedamine hakkas juba kohe "iseseisvuse" alguses. Ning eriti intensiivselt sajandivahetuse paiku. Ning kes siis võimul olid, vaata seda ka.