Tunnistan ausalt, et nooremana lugemine mulle absoluutselt ei meeldinud. Väga vastumeelne oli kuskile toanurka tõmbuda, raamat kätte võtta ja end keskenduma sundida. Kohustuslikust kirjandusest ei mäleta ma mitte midagi. Ma ei ole selle üle uhke, pigem on täiesti piinlik, kui seltskonnas mõnda teost tsiteeritakse ja ma omaette pead kratsin, et kust see tsitsaat nüüd pärit küll on?

Üks sõber soovitas uuesti proovida. Ütleme nii, et näiteks Autolehe artikleid suudan juba süvenenult lõpuni lugeda, aga see pole mingi näitaja. Öökapil on ootel "Rehepapp" Seepärast tekkis küsimus, et mida teised Iha kasutajad loevad?

Aristarch Sinkel - Lembitu
On vaieldamatult parim. On nii lahinguid, koduseid dilemassid, näpuotsaga armastust.

Ü. Kukumägi "Kehakeel armastuses ja flirdis"

Loen alati heameelega raamatuid aga eriliseks lemmikuks on Mina enne Sind Jojo Moyes

Ulmekirjanduse austajana on hetkel käsil Isaac Asimovi "Asum ja Maa."

Minu põlvkonna õnn oli see, et polnud internetti ja sai vaba aega lugemisele kulutada. Ma ei hakka siin heietama silmaringi laiendamisest ja muust kasulikust. Märgin ära vaid selle, et see õpetab ennast paremini väljendama.

Niksi tegema ka palju ei tea sina kes su lapsed on

miks võõraste inimeste lapsed peaks mammi virussa väsinud tagumikku torkima? ja veel kirjanduslikus teemas?
ilmselt peale iha foorumi tädi virussa muud ei loegi