Külla Robertale... Ühes tavalises väikeses depresiivses linnakeses, väikesel uulitsal, väikeses majas, väikeses korteris elabki meie kuulus RobertaCool.. Ukse avab pisike, volüümikas ja kiilanev Roberta, ta on mind oodanud. Suundume kööki ja luristades teekest, jutustab ta mulle oma teekonnast tähtede poole, teekonnast ihas.. Ma pole kunagi kartnud avardada piire ja püstitada endale väljakutseid. Sain inspiratsiooni paljudelt iha suurkujudelt, hakkasin ka kirjutama, looma uusi huvitavaid teemasi, et koos teistega nn. lavalaudadel püsida. Kuid siis ajapikku saabus väsimus ja tüdimus sellest " sex, drinks and rock'n' roll", kadusin mõneks kuuks, selle ajaga olen kogunud uusi ideid, kogemusi ja energiat mida olen nüüd uuesti valmis publikuga jagama, jutustab Roberta õhinal. Varsti näevad ilmavalgust riburadapidi minu uued üllitised mida kannan ette ihas, erinevates teemades, hinges säriseb. Lisaks on mul kavas lähiajal laiendada oma tegevust varikontode alt, aga sellest räägime siis, kui on õige aeg.. Jätame hüvasti ja tagasiteel pean tõdema, et seni kuni elavad sellised tegusad ja optimistlikud inimesed nagu RobertaCool, valgustamas foorumit, et teised saaksid nägijateks, kuulajateks, teadjateks pole meil ka edaspidi karta, et jutud otsa saavad.
Kui palju erinevat kraami kokku segada on tulemuseks tavaliselt sitt.. aga sitasurma ei ole veel keegi surnud..
