ja tõesti, unistada tuleb suurelt. nagu näiteks touch ärkab juba hommikul unistusega, et ehk mõni võõras inimene on kodutuks jäänud ja hakkab seda luulu siis tõe pähe esitama, suvalises foorumi teemas
muide, see kümne küünega Oma pinna külge klammerdumine on vast pigem nõukaaja igand, kui oli jube raske inimväärset isiklikku elamist hankida, ilma tutvusteta jne.
kui see kodu juba olemas, siis nt mulle pole olnud probleemiks seda välja rentida ja ise sama ajal maailmas rännata, samal ajal kellegi teise kodu või hotelli mugavusi nautides
kas üldse ongi vaja pidevaks pesitsuseks mingit suurt pinda, millega pidevalt tegelemine ja hooldamine võtab suure osa ajast....
tegelikult vist mitte. kuigi laiutamine ja avarus on tore
kui kunagi peaks maailmas normaalsus mingil määral taastuma, siis miks mitte jälle oma pesa välja rentida........ja samal ajal kuskil Kariibi mere äärses paradiisis onnikeses looduslähedaselt resideeruda. mõnes konditsioneeri ja wifiga mehhiko onnikeses näiteks.
seal on paar lemmikpaika, kuhu tagasi tahaks. ehk isegi paariks aastaks ja nö "kodutuna"
vbl mitte piisavalt suurelt unistatud. aga jah, kodutus on suhteline mõiste.