mina ei saa sellest n-ö omamisest vist aru. millest te räägite? kui suhtes üks mõtleb juba selle peale, et teine teda omab, siis mul tekib tunne, et ta ei ole selles suhtes enda vabal tahtel (mitte tema enda valikul) ning üritab siis tee endale n-ö vabana hoida (selle jaoks, kui parem variant kusagilt ilmub). seni lihtsalt on ja on rahul sellega, mida saab.
või mis see on? kohustustevaba suhe? et tulen, millal tahan ja sulle ei ütle, millal ma minema hakkan jne? ei saa aru.
ma ei oska isegi armastusega seda väljendit seostada. mis on sellel armastusega tegemist. ma ei ole kunagi tulnud ka selle peale, et vaadelda suhteid kui kellegi omamist. kui sellise pilguga asjadele vaatama hakata, siis see väljend, et ma võtsin ta endale naiseks, on ka natuke imelik. ma saan aru, mida sellega ütelda tahetakse, aga sellisel juhul võiks ju ka see võetu tunda, et ta n-ö võeti endale selleks, et saaks teda omada nt.
või muutub suhe teise omamiseks siis, kui see kinnituse saab? nt vabaabielus saab ametlik abielu nt? vat ei saa aru