eile juhtusin muide vabas looduses vonkleva piraka rästikuga kokku. oli vist ka kevadpäikest nautima tulnud. mulle õnneks mürgihambaid sisse lüüa ei üritanud, jätkas stoilise väärikusega oma teekonda.
õhtul siin ühte teatud teemat lugedes hämmastas mürgipritsijate jätkuv vahutamine. nagu oleks neile personaalselt saba peale astutud.
slave kurtis siin hiljuti minu "ad hominem" kommentaaride üle.
kuigi olen üritanud diskussiooni põhimõttelisel tasandil hoida. jah, mõni isiklikku mürki pritsiv rästik võib ka isiklikult haiget saada.....aga siis süüdistagu juba iseennast.
paraku peab nõustuma MisteriKoska mõttekäiguga:
"Oleks sa jäänud oma teoreetiliste arutluste juurde, arvaks ehk enamik siiani, et päris mõistlik mees, kahju, et teises nurgas kiiksuga. Kuna su foorumi-etteasted muutusid ca nädalaga selgelt ja ühesuunaliselt caprichosat ründavaks, ning on seda jätkuvalt, siis minu kaastunne. touch1 soovil siis uus isiklike rünnakute objekt"
slave'i põhjendus oli, et kui kellegi "stiil ei meeldi", tuleb laskuda isikliku materdamiseni.....
nojah, tõesti arvasin sinust enamat. kahju, et eksisin.
ratsionaalne ajutegevus asendub nädala jooksul vihase kaagutamisega. argumenteermise võime näib olevat täiesti kadunud. konkreetsele küsimusele vastamise asemel süüdistatakse "keerutamises" jne.
arusaadav, et "perenaise" teenistuses olemine avaldab koera olemusele mõju.
vahet pole, kas kanastumine on toimunud iseeneslikult või on antud konkreetne käsk isiklikeks rünnakuteks (kuna kana enda nokk natuke nürivõitu). selle viimase variandi puhul ütleks, et sellist perverssust kohtan küll esmakordselt, et kedagi erutaks perekooli kanala tasemele laskumine