robespierre,
kujutlegem, et seal tankla juures oleks sadu kiimas mehi pungil rahakottidega lehvitamas. mis sa arvad, kui kaua läheks aega, et oma keha rentivad naised selle avastaksid ning asuksid usinalt kliente valima

nõudlus tingib pakkumise...
muide, ka armastussuhte puhul teenib tihti üks partneritest rohkem. oletame, et naine tasub kõik arved, ostab toidu, maksab autoremondi, reiside ja riiete eest jms. kuna tal on selleks võimalus. ning puudub kompleks mehe materiaalselt toetamisel.
kas armastus ja kirg muutub seeläbi vähemaks? või saab mees naise omandiks?
pidades ühte oma abikaasadest 4 aastat üleval, ei tulnud pähe mõtet temast kui omandist. samuti ei arvanud, et peaksin teiste meestega magama hakkama. mees hoidis kodu ideaalses korras, õhtuks vaaritas gurmeepraed valmis, pakkus imelist jalamassaaži ja veel paremat seksi. sisuliselt oligi nagu kliendi ja teenindaja suhe

ning mõnigi naine oli kade mu peale

kuna see kokkulepe rahuldas tol eluperioodil meid mõlemaid, polnud mingeid probleeme ning ''müüdavaks prostituudiks'' ka teda ei pidanud.
seega mu jaoks paistab väiklane, kui kohviku või pesupoe arve tasumist naise majandusliku olukorra parandamiseks nimetada.
miinimumpalka teeniva naise jaoks ehk isegi oleks see oluline kokkuhoid.
aga no mis selles nii hirmus halba oleks, kui naist rõõmustabki mehega kohtumine ka materiaalselt? eeldusel, et mees ise ikka veidike meeldib ka
