Slave, jutt et kõik on ostjad ja müüjad tundub jamana vaid nende jaoks, kelle mõistus on materiaalsete tehingute juures kinnikiilunud.
Miks makstakse kallist raha, et pääseda mõne maailmakuulsa pianisti kontserdile? Miks just pianisti? Aga sellepärast, et on ju olemas selline riist nagu pianoola, mis mängib ise loo maha, täpselt nii nagu on ette kirjutatud. Aga need on tuimad noodid. Pianist aga lisab neile oma hetke meeleolu enda tunnetuse. Samas võib ju öelda, et saab ka esitust kuulata plaadilt. Korduvalt ja tasuta. Aga ikka ostetakse pilet ja makstakse interpreedile, sest iga live esitus on ainulaadne. See ainulaadsus algab esitaja hetke meeleolust, siis keskkonnast kus kontsert toimub, Kogu kuulajaskonna kaasaelamisest ja lõpuks ka iga üksiku kuulaja enda hetke tujust. Kokku moodustab see ühe unikaalse muusikalise elamuse, mis ei kordu enam iialgi. Ja selle eest ollakse valmis maksma. Tõsi küll rahas, aga tasuks on ka aplaus kontserdi lõpus ja muusiku tundlik kõrv saab kohe aru, kas tegemist vaid kombe pärast plaksutamisega, või tõelise vaimustusega. Esimesel juhul ta seda linna enam enda kontsertreiside kavva ei võta, teisel aga tuleb kindlasti tagasi.
Seks on nagu privaatkontsert. Kas kuulaja suudab piisavalt hästi enda vaimustust väljanäidata või arvab, et piisab mündi laskmisest plaadimasinasse.