Mingit homoseksualismi geeni olemasolu tõestatud ei ole. Küll aga võib välja tuua paar fakti ja teha nende põhjal oletusi.
Esiteks, homoseksuaalsust esineb ka loomariigis. Seega ei saa väita, nagu oleks homod mingi inimühiskonnas leviva amoraalsuse vili. Looma puhul on üsna tõenäoline oletada, et tal puudub homosuhteks igasugune eeskuju.
Teiseks, puhtad homod ja heterod ei muuda orientatsiooni. Võidakse loomulikult katsetada, aga puudub tõmme. Näiteks minul puhta heterona ei seostu mitte midagi erootilist mehe kehaga. Naised seevastu tõmbavad mind väga ligi. Seevastu homoseksuaalne mees tunneb tõmmet mehe keha suhtes ning teda jätavad naised külmaks.
Kolmandaks, ühest ja samast perekonnast on tulnud täpselt samasuguse kasvatuse ja taustaga lapsi, kellest üks on osutunud homoseksuaalseks. Seda ei saa seletada mingi välise mõjuga, sest need mõjud on neil lastel olnud reeglina sarnased.
Nagu ma eelnevalt kirjutasin, siis on veel olemas biseksuaalsus, kus inimene on sündinud mingi eelistusega, kuid elu jooksul asunud nautima erinevaid fetiÅ¡eid. Ma olen üsna kindel, et nii nagu piitsasaamise või zoofiilia harrastamine on elu jooksul omandatav, nii on ka biseksuaalsus omandatav. Aga puhta homoseksuaalsuse puhul ei ole asi lihtsalt millegi huvitava proovimises, vaid põhimõttelises orientatsioonimuutuses, ja see on ikka päris suur ning tõsine asi.
Kokkuvõtteks, ehkki "geigeen" pole tõestatud, siis on veel vähem tõestatud homoseksuaalsuse omandamine. Teaduse mõttes on seega korrektne rääkida kaasasündinud homoseksuaalsusest, kuni selles küsimuses teadlased lõpuks selge pildi saavad.