Eks neid, kelle ainus kokkupuude sugueluga on enne kehalise kasvatuse tundi omasugustega võistu leiutatud muinasjutud, näeb siin palju. Ja oi kui kurjaks ajab ju, kui maailm ühe-poisi-muinasjutudele ei kohandu

Isegi mitte aastakümnetega.
Kuulasin laupäeval dr Pedram Shojai aruelu, et kui ta mungaelust loobus ja otsustas, et tahab võimalikult paljude inimeste tervist oma unikaalse oskustekomplekti (lääne meditsiin PLUSS võitluskunstid ja meditatsioon) abil parandada, avastas ta üsna kiiresti, et otse lähenedes ei saavuta ta midagi. Inimesed kõnnivad ringi nagu zombid ja usuvad, et kookosesmuuti õige retsept võiks nad elama panna. Mitte meelerahu, mitte liigutamine, mitte rämpstoidust vabanemine, vaid see üksik ÕIGE jook, ühekordselt ja silmapilk. Algul tulebki zombile anda smuutiretsept, mille foonil jookseb klipp reievenitusega; siis järgmine, veel midagi sama "ampsu-suurust", kuni zombi soovib korraks ka pead pöörata ja tähele panna, et maailm on avaram.
Sama lugu on siia saidile kokku triivinud hädalistega. Nad vajanevad rahunemist, suhtlemisoskust, alko- ja pornovõõrutust; aga ise usuvad, et üks masinlik kähmakas (mille tegijat nad tahaks sõimata kogu protseduuri vältel, et enesehinnangut tõsta) päästaks ehk nende elu. Mis võõrutus, mis koolitus
