Vbla pole parim võrdlus, aga mõtleme korraks eramuomanikuna.
Oled oma fassaadi (jätame teema, kes mida fassaadina esitleb, kõrvale, eks) korda teinud, et endal oleks tore koju tulla ja naabritel ning möödajalutajatel hea ja...
Ühel hommikul ärkad ning avastad, et aknast imbub kuidagi vale valgus. Öösel on seinasodijad laamendamas käinud. Jah, õnnetud inimesed, jah, valule, mis nii tegutsema paneb, tuleb kaasa tunda, aga sellegipoolest võtab iga majaomanik sellist sittamist rünnakuna iseendale. Mitte abstraktsele fassaadile või segitrambitud peenardele, vaid oma isikule. Sest kogu rikutu on/oli tema eneseväljendus.
Kindlasti on väga lohutav kellegi röögatus "kuni pihustivärve müüakse, seni keegi ikka pihustab!" või "lasteaed, tühise kriipsukese pärast vinguvad".
Üksik üks on isiklik arvamus. "Mulle meeldiks see maja kollasena rohkem kui roosana" vms.
Üheladumine on sihilik rünnak teiste kasutajate ja nende enesetunde vastu. Nii sellest rääkida tulekski. "Linnapea valijaskond" ei tarvitse tõesti aru saada.