Naiste puhul on pidev hüppamine ühest äärmusest teise. Nad kinnitavad, et saavad suurepäraselt ilma meesteta hakkama ja nad usuvad seda ka ise, kuniks ilmub nähtavale isane, kes tundub raamidesse mahtuvat. Siis on täielik kannapööre ja ilma selle inimeseta tundub elu mõtte kaotavat, aga vaid seniks, kuni selgub, et see mees on samasugune siga, nagu teisedki. Siis läheb jälle vana laul lahti.
Kurb on asja juures see, et silmade avanemise hetkeks on tihti uus elu alguse saanud.